Kohandumise suurmeistrid hinna peale pole mõelnud

Raamat "Võõra võimu aastad". Foto: Ain Liiva

Alguses puhusid vinged tuuled üle kodumaa ja surm pidas halastamatut lõikust inimliku kultuuri kollete vahel, lõpuks aga selgus, et tehnikaga on probleemid, sest peaaegu kõik niidumasinad on ära varastatud.

Nii algab ja nii lõpeb Ene Ehren­preisi ja Pille Kajari koostatud raamat “Võõra võimu aastad”, mis vaatab tagasi enam kui pool sajandit kestnud hakkamasaamise ja ellujäämise perioodile Viru-Nigula kandis. Luubi all on aastad 1940–1992.

Kohati masendav ja traagilinegi, kohati ülikoomiline. Kohati punapaatosest nõretavate ajaleheartiklite kõrval on inimeste meenutused sellest, milline oli elu tegelikult oma murede ja rõõmudega. Elu, kus juhtus nii mõndagi. Kus kallistati ükshaaval kõiki loomi ja mindi kaugele itta suunduvale rongile, et enam mitte kunagi tagasi tulla, kus kolhoosiesimees Jagofar Muhamadijev (jah, ka selliseid kolhoosiesimehi on Viru-Nigula kandis olnud) kihutab hobuseid vigaseks, kus laudas näljas olevaid loomi tuli hommikul köisi abiks võttes püsti tõsta või kus põllule veetud sõnnikukoormad lõhkeainega õhku lasti, et väärt kraam laiali laotuks.