Päästjad võtsid enda õlule kogu koduohutuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lisaks tuleohutusalasele nõustamisele ja võibolla suitsuanduri lakke kinnitamisele hakkavad päästjad kodukülastustel rääkima ohutusest laiemalt.
Lisaks tuleohutusalasele nõustamisele ja võibolla suitsuanduri lakke kinnitamisele hakkavad päästjad kodukülastustel rääkima ohutusest laiemalt. Foto: Ants Liigus

Viimasel ajal on tulnud ridamisi uudiseid selle kohta, et päästjad on oma südameasjaks võtnud kodus surnuks kukkunud vanurid. Selliseid juhtumeid on olnud Eestis sadakond. Pritsimehed on aga otsustanud jälgida koduohutust laiemalt.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu selgitas, et päästeteenistus külastab aastas umbes 25 000 kodu, neist umbes 1500 meie maakonnas. Kui seni räägiti külastustel peamiselt tuleohutusest, siis alates sellest aastast paljust muustki.

Näiteks vanainimestest, kes võivad kodus komistada uksepaku või vaibaserva taha, rääkimata libedatest treppidest, mis võivad saatuslikuks saada noorematelegi.

Kirsipuu sõnul tehakse juttu sellestki, et kui vanainimesele tulevad külla lapselapsed, ei või ravimid olla nende käeulatuses. “Paljud tabletid näevad kommi moodi välja,” tõi Kirsipuu näite. Sama on ka pesumasina kapslitega, millest mõned suisa kutsuvad seda suhu pistma.

Ohud ei varitse mitte ainult ruumis sees. Näiteks tõi Kirsipuu veekogud. Lääne-Virumaalgi on juhtunud, et inimene on uppunud kodutiiki. Ohtu kujutab endast ka lapse koduteele jääv veekogu.

Kodukülastusel võetakse aega sellekski, et uurida, kas inimene on hädaolukorraks valmis ning kas tal on piisav toiduvaru ja küünlaid.

Kirsipuu sõnul saavad lähedased vanureile tellida päästjate kodukülastuse, helistades päästeala infotelefonil 1524.

Tagasi üles