Vaade: loodus hakkab vahel vastu ka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veiki Ojaperv
Veiki Ojaperv Foto: Vladislav Musakko

Just nagu inimestelgi, levivad taimede seas paraku kõikvõimalikud tõved ja katkud. Hiljuti Rakveres tuvastatud viljapuu-bakterpõletik on raske taimehaigus, mis võib aastatepikkuse vaevaga rajatud õuna- või pirnipuuaia loetud kuudega maatasa teha. Kas selliste haiguste leviku puhul saab kedagi üldse süüdistada? Minu meelest ei saa. Küll saab aga kiita. Nimelt on põllumajandusamet ja taimede edasimüüjad (ka haigeid istikuid tarninud Plantex AS) teinud tublit tööd selliste haiguste leviku peatamisel.

Uurides viljapuu-bakterpõletiku kohta käivat infot, sain teada, et taimedel, millega Eestis kaubeldakse, on kaasas passid, mis kinnitavad nende päritolu ja muid tunnuseid. Kõnesoleval juhtumil oli passides selgelt kirjas, et bakternakkusega taimed olid tegelikult pärit haigusevabast piirkonnast. Arvestades aga viljapuu-bakterpõletiku iseloomu ja ülikiiret levikut, võis see tänapäeva tingimustes istikutesse sattuda kust iganes. Siiski tõmbasid Plantex AS ja põllumajandusamet kiirelt pidurit ning eemaldasid haiged istikud müügist. Loodetavasti hoiti kõige suurem kaos ära. Keegi ei hakanud ajakirjanikule vassima ja valetama, et see, teine või kolmas edasimüüja on haiguse levikus süüdi. Avaldati selge ja konkreetne pressiteade, milles kutsuti kliente haigeid taimi tagastama. Kiitus otsekohesuse ja kiiruse eest.

Istikute edasimüüjad tegelevad iga päev meeletult suure koguse kaubaga. Nad ei jõua puht füüsiliselt kõiki taimi inspekteerida, see võiks jääda siiski ostja enda mureks.

Lääne-Virumaa agronoom Merike Kuslap ütles tabava lause, kutsudes inimesi üles vaatama, millises seisus istikuid nad poest ostavad. Tema meelest peaks taime ostmata jätma, kui sellel on võimalik haigeid osi (pruunid laigud lehtedel, mustad võrseotsad jne) tuvastada. Istikute edasimüüjad tegelevad iga päev meeletult suure koguse kaubaga. Nad ei jõua puht füüsiliselt kõiki taimi inspekteerida, see võiks jääda siiski ostja enda mureks. Keegi ei osta ju pooleks murtud hambaharja, miks peaks ostma murdunud varrega istiku?

Mida peaks aga tegema kodanik, kes siiski on endale juhuslikult soetanud haige taime ning rikkunud sellega ka oma eelmised puud? Ega siin ei jäägi vist muud üle, kui viljapuud maha võtta ja igaks juhuks kontakteeruda põllumajandusametiga. Meie teeme loodusele pidevalt kurja, loodus teeb vahepeal vastu ka.

Tagasi üles