Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/07/12444663t1h0210.jpg)
Veidi peale teist maailmasõda asuti usinalt Eestimaa soodesse ja rabadesse kaevama kuivenduskraave, et juurde tekitada põllu- ja metsamaad. Kui võõrvõimudel olid abiks meeletud inimmassid ja suured masinad, siis nüüd tuli Eesti ja Belgia vabatahtlikel Lääne-Virumaa piiril Tudusoo looduskaitsealal rabasid taastades piirduda hea seltskonna ja labidatega.
Eesti soode pindala on vähem kui poole sajandiga kahanenud umbes 2,7 korda. Enamasti on kuivendamise ettekäändeks olnud põllumaade ja teede rajamine. 1950. aastatel ei mõeldud või ei osatud mõelda soode kasulikkusele ning sellele, et need kaunid alad muutuvad maailmas üha haruldasemaks.
Sood on looduslikult tähtsad vee puhastajad ja reservuaarid. Sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi, turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi ning soo on paljudele liikidele ainus elupaik. Lääne-Euroopas, sealhulgas Belgias, on soost jäänud vaid märg unistus.
Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga on soid ja rabasid hakatud Eestis taastama. Üheks heaks näiteks on Lääne-Virumaa piiril olev Tudusoo looduskaitseala, mida talgute käigus taastatakse.
"Me tegeleme väiksel tasandil, kuid otseselt globaalsete probleemide lahendamisega."
Egle Liiskmann, talgujuht
Talgulisi oli kümnepäevasesse laagrisse kogunenud 11, nädala pärast oli alles jäänud seitse. Nende seas kolm belglasest vabatahtlikku. Talgujuht Egle Liiskmann möönis, et töökäsi oleks tõepoolest rohkem vaja, kuid kiitis neid, kes veel rivis. “Meie grupp on tubli. See on raske, kuid äärmiselt tänuväärne füüsiline töö,” sõnas Liiskmann. “Me tegeleme väiksel tasandil, kuid otseselt globaalsete probleemide lahendamisega. Terved sood seovad süsinikku, kuivendatud sood, vastupidi, paiskavad seda atmosfääri,” jätkas ta.
Talgute projektijuhi Mihkel Rünkla sõnul on vabatahtlike talgud olulised, kuna suures mastaabis soode tervendamiseks on tarvis palju tööd käsitsi teha. “Nõnda raskesti läbitaval maastikul ei oleks suurte masinate kasutamine mõeldav. Palju tuleb varustusega kõndida ning mättaid käsitsi labidatega üles kaevata, sellepärast on vabatahtlikud meie projektis äärmiselt olulised,” sõnas ta.