Endine politseijuht ja kohtunik Valeri Lõõnik: prokurörid lähevad mõnikord kohtusse, et mitte saada pahandada

Endine politseijuht ja kohtunik Valeri Lõõnik. Foto: Vladislav Musakko

Lääne-Virumaa endine politseiprefekt ja Harju maakohtu endine kohtunik Valeri Lõõnik hindab eksminister Marti Kuusiku kohtusse saadetud kriminaalasja võimalikke lahendeid võrdseks – võib saada süüdi mõistetud, võib ka mitte.

Avalikkus tunneb teid kurikuulsa maadevahetuse protsessi kohtunikuna, on see kohtusaaga ikka lõplikult nüüd läbi?

Sain juuni lõpus teada, et Euroopa Inimõiguste Kohus avalikustas maadevahetuse kohtuprotsessi otsuse, kus leidis, et Eesti võimud olid liialdanud pealtkuulamisoperatsioonidega. Kohus leidis, et pealtkuulamised olid ebaseaduslikud ja nüüd nõutakse Eestilt nelja süüdistatava suhtes valuraha.

Sama kõmuline, nagu oli kunagi maadevahetuse protsess, on ilmselt tulemas kohtulugu seoses eksministri Marti Kuusikuga, keda süüdistatakse perevägivallas. Kas olete neid sündmusi jälginud?

Nii palju olen jälginud, mis ajakirjanduses on kirjutatud. Marti Kuusik eitab seda kõike. Aga hiljuti lugesin, et prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, kuna olevat piisavalt tõendeid, et teda kohtus süüdi mõista.

Kui uskuda meediat, siis prokuratuur saatis kohtusse vaid ühe episoodi. Varem võis aru saada, et neid vägivallajuhtumeid oli mitu. Mis see kohtusse jõudnud üks episood tähendab?

Kui kriminaalasi algatati, siis lugesin, et algatati mitme episoodi puhul. Aga kui kohtusse läks üks episood, siis saan aru nii, et kriminaalasi algatati näiteks nelja-viie episoodi suhtes, aga kui kohtusse läheb üks, siis – kui kohtueelse menetluse käigus teiste episoodide kohta süüstavaid tõendeid ei olnud –, peaks politsei tegema kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Et oleks jälg, et näiteks nende nelja episoodi kohta kogutud tõendid ei olnud piisavad kohtusse saatmiseks.

Olen aru saanud, et mitut episoodi kohtus menetleda on prokuratuuri seisukohalt kindlam – üks ikka nii-öelda külge jääb ehk tõendamist leiab.

Politsei koos prokuratuuriga pidid eeluurimisel leidma süüstavaid tõendeid. Kui ei leidnud, lõpetati menetlus ära. Ühe episoodi suhtes leiti tõendid olevat ja see saadeti kohtusse. Aga kevadel, kui seda kriminaalmenetlust alustati, tehti kõike ruttu. Kui seal oli juttu, et murti käeluu, siis see ekspertiis ei saanud kaua aega võtta. Aga ilmselt on seal midagi keerulist, et nii kaua jätkati seda uurimist.

Sain just Viru maakohtust vastuse, et kohtunik, kellele Kuusiku kriminaalasi automaatse jaotussüsteemiga anti, on puhkusel ja tuleb alles septembri alguses. Mida kohtunikud tavaliselt teevad, kui tuleb uus kriminaalasi?

Loevad toimiku läbi ja otsustavad, kas kriminaalasi on kõlbulik kohtu alla andmiseks või saadavad täiendavale uurimisele. Mina kohtunikuna ei saatnud ühtegi kriminaalasja tagasi. Lõplik lahend tuleb ikkagi kohtuistungil osapoolte vaidluste tulemusel. Maadevahetuse eelistungil advokaadid küll ütlesid, et süüdistusaktis on nii palju segast, ja pakkusid, et saadaksin selle kohtueelsele uurimisele tagasi. Leidsin, et ega seal süüdistusaktis midagi paremaks ei lähe, vaid mõned laused muudetakse ära või pannakse komad-punktid teise kohta, ja võtsin menetlusse. Ja nii me siis prokuröride ja kaitsjatega seda kriminaalasja arutasime.

Perevägivald on selline spetsiifiline, emotsionaalne kuriteoliik – on sellel mingi vahe, kas kohtunik on näiteks Anu Ammer või Tiit Kullerkupp?

Ei ole vahet. Kohtunik on kohtunik, ja teeb otsuse kohtuistungil kogutud tõendite alusel.

Et ei ole, et naine ikka kaldub rohkem naise poole, kes on perevägivallas tavaliselt kannataja?

Ei, ma ei usu seda, sest kohtunik teeb ikkagi otsuse siseveendumuse ja tõendite alusel. On veel teine ja kolmas kohtuaste, ja kui on näha, et esimese astme kohtunik on neid tõendeid sihilikult vaadanud teisest aspektist, siis see pole hea. Ei ole kuulnud ka, et keegi teeb tõendeid eirates muu otsuse.

Prognoosimine on tänamatu töö, aga mida ikkagi arvate, kuidas Marti Kuusiku protsess lõpeb, kas mõistetakse süüdi või ei?

Mõlemad variandid on olemas. Eks advokaat tuleb oma tõenditega, prokurör oma tõenditega. Prokuröri tõendid on kohtuniku jaoks juba avalikustatud. Mis tõendid advokaadil veel tagataskus on? Aga perevägivalla juhtumeid on väga raske kohtus tõendada. Ei oska ennustada.

Mõneti on viidatud poliitilisele protsessile, sest kui Kuusik jääb kohtus õigeks, peab riigipea Kersti Kaljulaid temalt vabandust paluma.

Nii president lubas jah, et on esimene, kes läheb vabandust paluma. Prokuratuur väidab, et süüstavad tõendid on olemas. Samas olen kokku puutunud olukordadega, kus õiguskaitsjad ei taha riskida ja saadetaksegi asi kohtusse. Vastasel korral ütleb ülemus uurijale, et mis sa üldse algatasid kriminaalasja, kui ei ole tõendeid kohtusse minekuks. See ei puuduta mitte ainult perevägivalda, vaid paljusid kuritegusid. Keegi ei taha riielda saada. Prokurör ka. Oma praktikast tean, et prokurörid ei julgenud kohtuistungil isegi süüdistusest loobuda. Ütlesid, et ma ei saa süüdistusest loobuda, sest kui loobun, siis ülemus ütleb, et miks sa üldse sinna kohtusse läksid. Kui esimese astme kohus mõistab inimese õigeks, siis prokurör, kuigi saab asjast aru, on jällegi sunnitud teise astme kohtule kaebuse esitama, sest ei taha ülemuse käest saada pahandada. Ja lasebki siis kohtunikel otsustada.

Peate juba pikemat aega pensionipõlve, millega tegelete?

Olen Nõmme linnaosavalitsuses eluasemekomisjoni liige, Tallinna linnavolikogus korrakaitsekomisjoni liige – nii et tegevust jätkub.