Saada vihje

Saksofon mahendas Moonakülas ärevust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Moonaküla rahvaga silmast silma toimunud kokkusaamisel kuulasid projekteerija Tea Tõnts (rohelises vestis) ja projektijuht Deniss Muraško (oranžis vestis) kannatlikult ära kohaliku rahva arupärimised, püüdes neile jõudumööda vastata. Näpuga projektil järge ajades kanti mured lõpuks ükshaaval suurde kaustikusse.
Moonaküla rahvaga silmast silma toimunud kokkusaamisel kuulasid projekteerija Tea Tõnts (rohelises vestis) ja projektijuht Deniss Muraško (oranžis vestis) kannatlikult ära kohaliku rahva arupärimised, püüdes neile jõudumööda vastata. Näpuga projektil järge ajades kanti mured lõpuks ükshaaval suurde kaustikusse. Foto: Ain Liiva

Üleeilseks välja hõigatud ehitusfirma, projekteerija, linnavõimu esindajate ja Moonaküla rahva vabas vormis kokkusaamisel oli õhus tunda elektrit. Ärevaid linlasi aitas ettenägelikult kodust kaasa võetud tenorsaksofoniga rahustada samas kandis elav muusik Peep Pihlak.

Kui keegi Moonaküla elanikest tuligi kohale, rusikas taskus, siis Moonaküla Muusikapatrulli eestvedajana tuntud Pihlaku tänavateemalised džässilood ja meeleolumuusika panid ilmselt nii mõnegi tulesülgaja ümber mõtlema ning rahumeelsel toonil oma muredest kõnelema.

“Ei ole vaja siin liiga pingelist olukorda luua,” kõneles muusik. “Muusikapatrull käib ikka seal, kus on rahvast palju, sest meid võib alati vaja minna. Muusikapatrull on nagu politseipatrull – relva ei pruugi välja võtta, aga ta on kohal ja tekitab turvatunde. Mul on samamoodi: pill on, aga ei pruugi seda mängida, vaid olen lihtsalt kohal. Ohtlikuks võib minna alles siis, kui on liiga vaikne,” rääkis Peep Pihlak. Põhja tänaval elav mees lisas, et ka tema elumaja juures tekkisid kõnnitee ehituse käigus mõned probleemid, millele on aga nüüdseks leitud lahendused. “Loodan, et kõik läheb paremaks ja laheneb. Mina ei taha küll kellegagi kakelda,” tähendas Pihlak.

Tagasi üles