Rakke päeval arveldatakse RAK-ides ja mekkida saab vähisuppi

Paljud teavad Rakket esmajoones paigana, kus tegutseb Nordkalki lubjatehas.

FOTO: Meelis Meilbaum

Laupäeval möödub Rakke esmamainimisest 455 aastat. Pidupäeval arveldatakse RAK-ides, toimuvad arvukad põnevad ettevõtmised ja päeva lõpetab ühine vähisupi söömine.

Rakke päev algab hommikul kell 10 suure laadaga kooli õpilaskodu tagusel platsil. Tund hiljem juhatatakse sisse tagurpidi võistlused lastele ja keskpäeval saab näha taidlejate kontserti. Pidupäeval töötab kohaliku toidu kohvik, kus arveldamine toimub ainult sellel päeval käibel olevate rahatähtede RAK-idega. Kohapeal on avatud samuti "valuutavahetuspunkt".

Lisaks muule tutvustavad oma tegemisi kohalikud noorkotkad ja kodutütred ning saab hüpelda batuudil. Pärastlõunal kell 14 astuvad muusikalise programmiga üles laulja Ivo Linna ja klahvpillimängija Antti Kammiste.

Päevajuhi Tiia Paisti eestvedamisel toimub Rakke päeva lõppedes suur ühislaulmine. Külalisi kostitatakse vähisupiga, mis valmib kohapeal.

Rakke küla on ürikutes mainitud juba 1564. aastal, kuid suuremaks asulaks sai Rakke pärast Tapa–Tartu raudtee valmimist 1876. Suurt osa Rakke aleviku kujunemises etendas tööstur Karl Kaddak, kes alustas lubjapõletamisega juba 1891. aastal Kamarikul. 1910. aastal rajas ta Rakke raudteejaama juurde Venemaa võimsaima maakividest ringahjudega lubajatehase.

Tagasi üles