Loomapidamine koondub suurfarmidesse

Kui muude põllumajandusloomade arv on Lääne-Virumaal pigem kahanenud, siis lammaste arv on maakonnas kolme aasta jooksul ligi kaks korda suurenenud. Foto: Arvet Mägi

Põllumajandusloomade kasvatamine koondub üha enam suurematesse ettevõtetesse, näitab statistikaameti korraldatud põllumajandusloomade loendus.

Lääne-Virumaal oli 2010. aasta põllumajandusloenduse ajal 648 loomadega majapidamist, neist enamas kui pooltes ehk 353s tegeldi veisekasvatusega. Piimakarjakasvatusega oldi hõivatud 262 majapidamises.

Võrreldes 2007. aastaga on loomapidamisega tegelevate majapidamiste arv vähenenud enam kui 30% võrra: siis oli maakonnas 959 sellist majapidamist.

Kodulinde peeti 292, mesilasi 127, sigu 101, lambaid 71, hobuseid 70, kitsi 39 ja küülikuid 25 majapidamises.

Arvuliselt kasvatati Lääne-Virumaal kõige rohkem sigu – 60 842. Veiseid oli põllumajandusloenduse ajal 29 264 (neist piimalehmi 11 892), lambaid 6767, kodulinde 6256, kitsi 318, hobuseid 262 ja küülikuid 180. Mesilasperesid oli 1800.
Kõige rohkem loomadega majapidamisi (88) oli Kadrina vallas, järgnesid Tapa (78) ja Väike-Maarja (77) vald. Kõige vähem oli loomadega majapidamisi Rägavere (19) ja Rakvere (22) vallas.

Võrreldes aastaga 2007 on eriti drastiliselt vähenenud kodulindude arv, sest eelmise loenduse ajal oli Lääne-Virumaal neid üle üheksa korra rohkem ehk koguni 57 400. Veiste hulk on vähenenud umbes 1500 võrra, piimalehmade hulk veidi enam kui 1100 võrra.

Sigade arv on seevastu õige pisut kasvanud, sest 2007. aastal oli Lääne-Virumaal 60 584 siga. Lambaid peeti mullu aga ligi poole rohkem kui kolm aastat varem, mil neid oli 3632.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisuke ütles, et ennekõike peegeldub arvudes põllumajandustootmise koondumine suuremate tegijate kätte. “Eks see ole viimaste aastate paratamatus, et väiketootjal loomi pidada ei tasu, sest kokkuostuhinnad langesid ja suured toidutootjad väikestelt põllumajandusettevõtetelt eriti osta ei taha,” kõneles Niisuke.

Maavanem Einar Vallbaum pidas loomulikuks, et ka põllumajanduses muutuvad ettevõtted üha suuremaks. “Igas valdkonnas on nii, et suured jäävad elama, firmad ühinevad kõikjal ning sama on ka põllumajanduses,” sõnas ta. “Tahame või ei taha, aga popsitalude aeg on läbi,” lisas maavanem.

Suurte põllumajandusettevõtete kiituseks mainis maavanem, et tänu neile on haritava maa hulk pidevalt kasvanud. “Suurtel on jõudu ja võimu sööti jäänud maatükid taas üles harida,” ütles Vallbaum.

Kuigi loomakasvatusega tegelevate majapidamiste hulk on märkimisväärselt vähenenud, on veiseid vähem vaid umbes viie protsendi võrra. “Suuremad tootjad ostsid väiksematelt loomad ära,” teadis Ülo Niisuke, kelle sõnul peaks lihaveiste arv tegelikult olema isegi veidi kasvanud.

Lammaste arvu järsk suurenemine oli Niisukese jaoks väike üllatus. “Aga eks neid ole ringi liikudes ka päris palju näha,” lisas ta.

Loomakasvatuse kõige suuremaks probleemiks pidas Ülo Niisuke seda, et noored ei taha sellega tegeleda. “Vanem põlvkond kaob eest ära, aga noored ei taha majapidamist üle võtta, ammugi siis ise veel uue ettevõttega alustada,” lausus ta.

Põllumajandusloenduse täpsustatud andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 600 põllumajanduslikku majapidamist, millest 5% andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Ligi 900 suurmajapidamise valduses oli üle poole (55%) põllumajandusmaast ja 83% loomakasvatusest. Samal ajal on ligi kolmveerand majapidamistest väikemajapidamised, mis annavad ainult 5% põllumajandustoodangust. Neist 3500 põllumajanduslikku majapidamist reaalselt põllumajandussaadusi ei tooda ning tegeleb põllumajandusmaa heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoidmisega.

Eestis toimus põllumajandusloendus 2010 aasta 1. septembrist 15. novembrini. Põllumajandusloendus oli kohustuslik kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Liit seda ka osaliselt rahastas.