Vaade: disko pole oluline, folk on põhiline

Anu Viita-Neuhaus.

FOTO: Meelis Meilbaum

Sellel aastal juhtus nii, et mul oli Viljandi folgipeo pääse. Aga ma ei läinud paadimehe linna.

Sest valisin Hiiu Folgi. Märkasin aga, et holamuusikast ei saagi küllalt. Läksid veel mõned nädalad – ja kuulasin Käsmus imelist muusikat. Olen folgihulluses. Folgilummuses.

Kas süü on vanusel, lastel, kellega mõnus folgifestivali väisata, inimestel, kes kokku tulevad?

Asi on maitses. Ilmselgelt. Muusika ja festivalimeelolu on need, mis vanast diskodel nõksutajast on teinud folgiusku kaasaümiseja. Aga on veel midagi. Pärimusmuusikafestivalid on tippvormis. Seda sai kogeda ka Viru Folgil. Kas annab paremaks minna? Või kas folgilegi võib tulla lõpp?

Kas siis, kui peole imbub liialt palju joobes topsivendi, otse lahe kohal saab teha langevarjuhüppeid, vahvli hind lööb hinge kinni ja parkimise eest tuleb välja käia 20 eurot?

Ilmselt ka siis, kui korraldaja enam ei jaksa. Need hinged on justkui vedurid, kes suudavad keskmise külastaja läbi näha. Nad annavad väe küll muusikaga, kuid millegagi veel. Sooviga maailma muuta. Näidata paiga eripära.

Igasugu noorte piu-piu-festivalidele teismelised lapsed mind kaasa ei võta, kuid folgile tulevad nad emaga heameelega.

Hiiu Folgi meeldejäävaim hetk, mis jääb eluks ajaks mind kandma, oli võimsa luuletaja Ave Alavainu kodus. Kuulasime värsse ja nautisime pilli. See, mis sündis, oli vaimsus. Mis juhtub viivuks, aga ära ei lähe. Ega sünni mõnel muul, ainult õigel ajal.

Viru Folgil olid inimesed varahommikul ja hilisõhtul kõndimas metsaradadel. Ehedus on see, mis ikka veel loeb. Folgilummuses on ilmselgelt ka peresõbralikkust.

Igasugu noorte piu-piu-festivalidele teismelised lapsed mind kaasa ei võta, kuid folgile tulevad nad emaga heameelega.

Folgipeol ollakse justkui võrdsematest võrdsemad, see on paralleelmaailm, kus on mõned päevad hea olla, turvaline ja mõnus.

Seal ei häiri kedagi lapsed, talutakse tänavamuusikute väikest möödapanekut, ei vinguta vihmasabina pärast.

Folgil on oma võlu. Valu polegi ... vähemalt alguses. See on nagu armumine ... teisest pilgust. Sa hoiad seda kuskil kaugel, aga ühel hetkel on see olemas. Siis oled juba tugevamini sees ja lummus ei tahagi enam haihtuda.

Läksin ostsin järgmise aasta festivaliks pileti ära. Sest süü on folgil ...

Tagasi üles