Võõrliikide nimekiri täieneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaapani humal.
Jaapani humal. Foto: Keskkonnaministeerium

14. augustist täienes looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Lisandus 17 uut liiki, kelle või mille Euroopa Liitu toomine või levitamine on keelatud, koos uue täiendusega on nimekirjas 66 liiki. Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, importijad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud, aga ka teadlased.

Võõrliikide ühtsesse Euroopa nimekirja kandmine on oluline, kuna vabakaubanduse tõttu liiguvad kogu Euroopa Liidus kaubad sisuliselt piirideta. See tähendab koostööd, et piirata nende liikide müüki ja levikut looduses.

“Nimekirja uuenduses on mitmeid pigem soojemat kliimat eelistavaid liike, samas näiteks jaapani humal võib Eestis, eriti saartel, muutuda invasiivseks ja ohustada loodust,” selgitas looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Nimekirjas on nii taimi kui ka kalu ja samuti lind. Näiteks Uus-Meremaalt pärit mullas elav lameuss toitub mullas elavatest vihmaussidest. Vihmaussidel on aga oluline roll mulla viljakuse kandjana ning seetõttu tekitab lameussi levik olulist kahju nii loodusele kui ka majandusele.

Praegu on see lameuss Euroopa Liidus levinud teadaolevalt vaid Iirimaal. Looduses tõrje võimalik ei ole, seega tuleb taimi importides olla ettevaatlik, et lameussid loodusesse ei satuks.

Võõrliikide nimekirja kantud taimede import ja kasvatamine on keelatud. Juba kodus olemas olevate nimekirja kantud loomade või kalade lemmikloomana pidamine on lubatud, kui need ei paljune ega pääse loodusesse.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiinilisel eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ja tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube väljastab keskkonnaamet.

Tagasi üles