Juhtkiri: süüa tahaks vaikses puhtas toas

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Tööpäeva tempokas rütm ei lase pikkade gurmeelõunate juures mugavleda. Kui lõunaks on ette nähtud pool tundi ja mitte hetkegi rohkem, siis on võimalikud kolm varianti.

Üks ja üha harilikumaks muutuv komme on kodust karbike toiduga kaasa haarata ja töökoha kööginurgas kärme söögipaus teha. See on muidugi täitsa hea tava: otsustame ise karpi tõstetava tervislikkuse ja toitvuse üle ega pea pirtsutama, et roog rasvane või külm on.

Teiseks aitavad hädast välja toidupoe kulinaarialetid, kus pakutav ei vaheldu küll kuigi sageli, aga abiks on need ikka.

Kolmas ja samuti teretulnud võimalus on aga teha kehakinnituspeatus mõnes söögikohas: Rakvere linnas meelitab lõunapausiks enda juurde sisse astuma vähemalt 14 söögikohta, kui otsustada veebilehe järgi, mis hommikuti kuulutab, mida kuskil päevaroaks pakutakse. Kiire ülevaade kinnitas hiljuti, et päevapakkumise kättesaamiseks ei kulu neist üheski rohkem kui viis minutit.

Ei ole vaja pakkuda kõike pitsast steikideni, ei pea päevamenüüsse torkama liiga keerukaid roogi.

Mõistagi ei maksa päevamenüüst oodata midagi liiga peent: eks sinna peagi valima toidud, mille puhul võib arvata, et need maitsevad paljudele ja täidavad korralikult kõhtu. Ei ole vaja pakkuda kõike pitsast steikideni, ei pea päevamenüüsse torkama liiga keerukaid roogi: pole mõtet kokku keeta toitu, mis koosneb 18 komponendist. Ilmselgelt pole kvaliteet sellisel söögil hea. Näiteks pasta pideval ülessoojendamisel aurustub vedelik kastme seest üha enam ning makaronid ise küpsevad aurude toimel üha rohkem ja rohkem. Tulemuseks üleküpsetatud ja kuiv toit. Võiks ju täna valmistada kotletid, mille saab homme kiirelt ahju (mitte mikrolaineahju) visata ja siis kärmesti serveerida.

Karge joogivesi võiks tasuta saadaval olla. Mõnel pool on hoolitsetud koguni maitsevee eest, teisal tuleb kraanivettki küsida, sest näha pole seda kuskil. Kas ka maksma peaks, ei julge öelda. Ja leibki pole igal pool käeulatuses. Aga võiks olla.

Keskpäevane sööja ei taha tümpsu ega pimedat ruumi. Ta tahab puhtust ja hindab viisakat teenindajat.

Igatahes on selge, et Rakveres on söögikohti, kus peaks ka nõudlikem sööja päevatoiduga rahule jääma. Ja selge on seegi, et kui klient on valitud toidukohas alati maitsva kõhutäie saanud ega ole pettuma pidanud, jääb ta tõenäoliselt sinna ikka ja jälle lõunapausiks kohale ilmuma.

Tagasi üles