Kergliiklusteeta Rõmeda rahvas leidis lihtsa lahenduse

Rõmeda elanikud leidsid lihtsa lahenduse, kuidas sõiduteel kõndimist vältida.

FOTO: Andres Taimla

Juba aastaid endale kergliiklusteed igatsenud Rõmeda inimesed ei pane oma elu sõidutee ääres jalutamisega ohtu. Kõrges rohus ohakatega võitlemise ja puukidega võidu jooksmise asemel on kohalik elanik Jevgeni Markov juba kolm-neli aastat tee äärde murutraktoriga väikese raja sisse niitnud.

Kadrina vallavolikogu liige ja Rõmeda külavanem Ene Kiirkivi kõneles, et mööda seda rada on kohalikel pensionäridel hea postkastide juures käia ning bussi peale minna. “Tee on meil nii ohtlik. Aga leitakse, et meile pole seda kergliiklusteed vaja. Lubatakse igal aastal,” sõnas Kiirkivi. Ta lisas, et kui asfaltkattega kergliiklustee läheks liiga kalliks, siis võiks seal täitsa vabalt olla ka musta kattega tee. Saaks vähemalt turvaliselt liikuma.

“Rekade ja kõigega käiakse šašlõkibaaris söömas. Liiklus on väga tihe. Laupäeval ja pühapäeval ära üldse välja mine. Lapsed tahavad Viitnale järvele minna. Võimatu,” kõneles Kiirkivi.

Taneli talu peremees Jevgeni Markov ei pea paljuks nädalas korra või paar murutraktoriga rada sisse sõita. Murutee leiab tihedat kasutust ning läheb läbi mitme kinnistu bussijaama ja teadetetahvlini välja. “Siin oli suur poleemika, et miks kergliiklusteed ei tule. Aga inimestel on tehnika olemas, kes tahavad, saavad ise raja sisse ajada. See on nii väike asi,” rääkis Markov ning lisas, et lükkab talvel traktoriga samuti raja sisse. Markov sõnas, et kuni tervist jätkub, plaanib ta rada edasi hooldada. Tema sõnul oleks Rõmedale kergliiklustee tegemine raha raiskamine. “Elanikke on nii vähe, aga tee läheks nii kalliks,” lausus ta.

Kadrina abivallavanem Aarne Laas nentis, et Rõmeda kergliiklustee on arengukavas prioriteetide seas kirjas. “Kui saame lisarahastust, teeme selle kõnnitee ära,” lubas ta.

Tagasi üles