Rännakul mõistad, kuidas lahti lasta ja tähtsat märgata
Eile sai läbitud kahepäevane palverännak, kus kõndisid üheskoos Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja Tauno ja lugeja Ago.

Palverännakul käidi läbi mitmesugused teed.

FOTO: Tauno Toompuu

Eile sai läbitud kahepäevane palverännak, kus kõndisid üheskoos Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja Tauno ja lugeja Ago.

Rukkimaarjapäeva puhul ette võetud ränd viis Viru-Jaakobi kirikust Viru-Nigula Maarja kabeli varemetesse. Ühtekokku läbisid palverändurid umbes 40 kilomeetrit, kõndides Viru-Jaagupist Mustjärve (vana nimega Pühajärv) äärde, sealt mindi läbi Põlula, Ulvi ja Viru-Kabala Viru-Nigulasse. Kaunitel rännuradadel oli Tauno Toompuu sõnul saatjaks palve ja Lourdes' palverändurite hümni Eesti vaste "Oi, Maarjamaa Ema!".

"Taolise rännaku puhul on oluline kogetud paradoks. Ühtepidi on aega kõndida, aega olla teel ja see on tore," rääkis Tauno Toompuu. "Teistpidi koged, kuidas aega ei ole, sest iga hetk on ainulaadne ja kordumatu ja see ei tule iial tagasi. Kõik läheb mööda. Rännates saad eriliselt aru, kuidas elu seisneb saamises ja andmises. Nii nagu teekonnal mööduvad maastikud, käänakud, metsatukad, lilled, inimesed ... nii mööduvad elu hetked. Ja see möödumine ei tee neid kaugeltki tühisteks, vastupidi – see vääristab neid. Palverännakul õpid lahtilaskmist ja vabadust ning olulise märkamist."

Üks rännaku meeldejäävamaid hetki saabus kirikuõpetaja sõnul Tammealuse hiies Samma külas. "Istud vaikides hiie lõkkeaseme ääres, sööd oma lõunasööki ja kuulad tasa puude juttu. Hiies tõepoolest puud kõnelevad. Seal koged paremini kui kusagil mujal seda, kuidas elu on kogu loodus. Ja "pühadus" on selle ilma vägevaim jõud. Vahel vastandatakse kristlust ja muinasusku. Aga need on sama mündi kaks külge. Rännates hiie kaudu iidse Maarja kabeli varemeisse koged seda eriliselt," rääkis Tauno Toompuu, kes avaldas lootust, et see ilus teekond saab veel paljudele inimestele tähtsaks ja lähedaseks.

Tagasi üles