Ligemale veerand tulesurmadest registreeriti Lääne-Virumaal

Maakonnas on tulesurmi sel aastal paraku esinenud juba õige mitu. Foto on illustreeriv.

FOTO: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Lääne-Virumaal on selle aasta seitsme kuuga tulekahjudes hukkunud neli inimest, mis on ligemale neljandik kogu riigis tules hukkunutest, selgub päästeameti täna avaldatud statistikast. Väljakutsetel on päästeamet maakonnas seitsme kuuga päästnud kümme inimest.

Ajavahemikul jaanuarist juuli lõpuni on kogu riigis tulekahjudes hukkunud juba 19 inimest, kellest neli ehk ligemale veerand hukkus Lääne-Virumaal. Üle riigi hukkus juulis tulekahjudes kaks ja vigastusi sai seitse inimest.

Esialgsetel andmetel sai mõlemal surmaga lõppenud juhul tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. Päästeameti hinnangul ongi jätkuvalt suureks riskiteguriks just hooletu suitsetamine. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on aga olnud ka alkoholijoobes.

Eluhoonete tulekahjude puhkemiseski mängivad suurt rolli hooletu suitsetamine ja elektriga seonduvad õnnetused  ehk elektriseadme kasutamine või rike elektriseadmes. Juulis oli 71 hoonetulekahju, neist 34 eluhoonetes.

Tähelepanu väärib asjaolu, et Lääne-Virumaal uppumissurmasid esimese seitsme kuu jooksul ei registreeritud. Kogu Eestis oli juuli lõpu seisuga uppunud aga juba 27 inimest, neist kaheksa juulis. Võrreldes mulluse sama perioodiga on meeste osakaal uppunute seas veelgi suurenenud. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.

"Päästeameti selleaastane veeohutuskampaania seadis fookusesse just nimelt vanemad inimesed, sest eelmisel aastal kasvas uppumissurmades hüppeliselt just eakate inimeste osakaal," rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala pressiteate vahendusel.

Virkala sõnutsi on näha, et vanemaealiste uppumissurmade probleem on jätkuv ja vajab tähelepanu. "Meie jaoks on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad," sõnas ta.

Samuti on sel aastal suurenenud siseveekogudes uppunute osakaal – kui 2018. aastal oli see 38 protsenti, siis 2019. aastal koguni 74. Jätkuvalt on uppumissurmade puhul oluliseks teguriks alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud, mitme hukkunu puhul on aga joobekahtlus.

"Tuletan veel kord kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku. Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid, enne kui on hilja," märkis Virkala. 

Juulis päästsid päästeametnikud 19 inimest, neist ühe tulekahjust ja ühe tulekahjuohu olukorrast, kolm veeõnnetustest ja neli liiklusõnnetustest. Kokku on  seitsme kuuga päästetud 192 inimest. Lääne-Virumaal on päästeametnikud seitsme kuuga aga jõudnud päästa kümme inimest.

Üle riigi oli juulis 1276 päästesündmust, millest suurema osa ehk ligemale 30 protsenti moodustasid tulekahjud. 189 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ja poolsada päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt.

Tagasi üles