Vabamu avab ajakoridoris elamusnäituse "Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu"

Reedel avatakse Telliskivi loomelinnaku 50 meetri pikkuses ajakoridoris Balti keti 30. aastapäevale pühendatud näitus.

FOTO: Aivar Kaljusaar

Sel reedel avatakse Telliskivi loomelinnaku 50 meetri pikkuses ajakoridoris Balti keti 30. aastapäevale pühendatud näitus. Lihtsate inimeste lugudel põhinev näitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule päeva, mil ligi kaks miljonit inimest kolmest riigist ühendasid oma käed.

Näitus "Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu" on liigutav elamusnäitus 600-kilomeetrisest katkematust inimketist, mis kulges 23. augustil 1989 läbi Eesti, Läti, Leedu. Näitus räägib 30 aasta tagusest ajaloolisest päevast ja meenutab 80 aasta eest Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud salajast Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis lepiti kokku Ida-Euroopa jagamine huvisfäärideks. Seejuures on näitus pühendatud kõikidele inimestele, kes sellel päeval Balti ketis osalesid või sündmusele eemalt kaasa elasid. Näitusel ongi fookuses just tavaliste inimeste ja nende Balti ketis osalemise lood, andes sündmusele ja viisile, kuidas seda meenutame, tavapärasest teistsuguse tähendusvarjundi.

Näitus avatakse Telliskivi loomelinnakus asuvas 50 meetri pikkuses seni avastamata ajakoridoris. Tavaliste inimeste lugudel põhinev elamusnäitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule kolmekümne aasta tagusesse päeva.

"Nagu oleks aeg tagurpidi liikuma hakanud," kirjeldas näituse kunstnik Mae Kivilo esimest kohtumist näituseruumiga. "Kolmkümmend aastat pea muutumatuna püsinud koridor loob ajastutruu tausta helipiltidele, mis Balti ketis osalenute lugusid kuulates silme ette kerkivad," rääkis Kivilo.

Balti ketis osalenud inimesed saavad näitusel meenutada toonaseid valikuid ja jagada muuseumiga enda lugu olulisest ajaloosündmusest. Kronoloogiline jalutuskäik minevikku on aga põnev külastus ka nendele inimestele, kes ühel või teisel põhjusel Balti ketis osaleda ei saanud. Heli- ja mälumaastik on eriti hea võimalus Balti ketist rääkida noortele, kes polnud sel ajal veel sündinud, aga kes näituse kaudu saavad osa sellest olulisest perioodist Eesti ajaloos.

"Balti keti näitus tuletab meelde ühtsustunnet mitte ainult eestlaste, vaid kõigi kolme Balti riigi rahvaste vahel. See on hetk ajaloost, kust meil on väga palju õppida: üheskoos tegutsemist, kokkuhoidmise tahet ning tulevikulootust," rääkis okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu juht Keiu Telve. "Näituse ettevalmistamine on näidanud, et ka toona olid inimestel erinevad tulevikunägemused ja maailmavaated, aga nendest olulisem oli ühine väärtussüsteem ning usk iseseisvusesse. Lennart Meri on öelnud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. See peaks olema ka täna samamoodi kui kolmkümmend aastat tagasi," lisas Telve.

Balti kett oli siinse regiooni elanikkonna suurim püüdlus iseseisvuse ja vabaduse poole Nõukogude Liidu okupatsiooni järel. Tegu oli rahumeelse poliitilise massimeeleavaldusega, mis sündis Eesti, Läti ja Leedu rahvuslike liikumiste eestvedamisel ja kus osales ligikaudu kaks miljonit inimest. Balti keti toimumise kuupäev ehk 23. august 1989 ei olnud sugugi juhuslik – sel päeval möödus 50 aastat Saksamaa ja Nõukogude Liidu salajase kokkuleppe ehk Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest. Selle paktiga jagati rahvusvahelist õigust eirates Balti riigid ja Poola huvipiirkondadeks ning kokkuleppe tulemusena okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid. Katkematu inimketi peamiseks eesmärgiks oli demonstreerida maailmale rahumeelse massimeeleavaldusega oma vabadustahet ning juhtida tähelepanu ja nõuda 50 aastat varem sõlmitud salajase kokkuleppe avalikku tunnistamist.

Ajutise näituse uksed avatakse külastajatele täpselt 30 aastat pärast Balti ketti ehk 23. augustil kell 19 ja näitus jääb huvilistele avatuks kuni novembri lõpuni.

Tagasi üles