Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leekpea jagab töötoas näpunäiteid tuulekella tegemiseks.Foto: Vladislav Musakko
Tegelikult ei pea kõik need kuus olema üldsegi lusikad, võivad vabalt olla ka noad-kahvlid. Söögiriistade ühine tunnus on vaid see, et kuigi neid enam sihtotstarbel ei kasutata, tahetakse neid prügikastist keskkonna, ilu või mälestuste pärast eemal hoida. Taaskasutust hindav Mari Riina Mölder, kunstnikunimega Leekpea, mõistab neist teha näiteks tuulekellasid. Uuskasutuspoe Sõbralt Sõbrale Rakvere kaupluse kolmandal sünnipäeval õpetas ta huvilisi poe varudes olevatest söögiriistadest ning pärlitega kaelakeedest, mis uusi omanikke polnud leidnud, just neid aiaaksessuaare meisterdama.
“Oma esimese tuulekella tegin viisteist aastat tagasi ja olen katsetanud eri materjale. Olen võtnud õppust, et traat aja jooksul oksüdeerub ning tamiil on see, mis vastu peab. Puuklots, mida tuulekellas kasutada, on hea teha saarepuust,” rääkis Leekpea.
Mari Riina Mölder ehk Leekpea enda tehtud näidistuulekellaga.Foto: Vladislav Musakko
Tuulekella meisterdamiseks on tarvis valida välja kuus lusikat-kahvlit-nuga ja teha metallipuuriga nende varre otsa väike auk, millest tamiil läbi panna; kraamida lagedale pärlid, mida enam keena kaelas ei kanta; lõigata paras seib puuoksast või võtta mõni klots ja puurida sellesse ringikujuliselt kuus auku, millest tamiilid läbi tõmmata. Vajalikud on üks riputuskonks ja kuus juppi tamiili.
Pärlite tamiilile lükkimine on ühtlasi väga teraapiline tegevus.Foto: Vladislav Musakko
Toimetamise käik on järgmine: kinnitage tamiil lusika külge ja lükkige see umbes kümne sentimeetri pikkuselt pärleid täis. Tehke nii iga söögiriista puhul. Siis tõmmake tamiili otsad puiduseibi tehtud aukudest läbi ja sõlmige kokku – kindluse mõttes võib kinnituskohad kuuma liimiga üle teha. Kinnitage konks – ja tuulekell ongi valmis. Sellisel moel valmiv tuulekell on jõukohane näputöö igaühele lapsest pensionärini ning pakub mõnusat nokitsemist, mille tulemus kodu räästaalust võiks kaunistada. Aga kasutult seisvatele söögiriistadele saab uue elu anda veel mitmel viisil. Leekpea loetleb mõned võimalused: kulbi võib kinnitada seinale nõnda, et süvendit on võimalik kasutada küünlaalusena; nagi saamiseks ei pea poodi tormama, vaid see moodustub lusika konksuks keeratud sabast; kõverdatud varrega lusikat saab edukalt kasutada näiteks köögimööblil ukse- või sahtlinupu asemel.
“Ja mõnel köögitarvikul on nii ilus käepide, et seda on lausa kahju ära visata ka siis, kui asi ise on katki läinud. Kuid ilusa käepideme saab eemaldada, ja kui see on väiksema mõõduga, kasutada näiteks kaelaripatsina, võtmehoidjana, kõrvarõngastena,” puistab Leekpea ideid.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)
/nginx/o/2019/08/21/12487419t1hfb4e.jpg)
/nginx/o/2019/08/21/12487418t1h3009.jpg)
/nginx/o/2019/08/21/12487420t1h87b6.jpg)
/nginx/o/2019/08/21/12487421t1h12dd.jpg)
/nginx/o/2019/08/21/12487422t1h9f06.jpg)