Kahest igavast riidetükist saab üks huvitav

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Katrin Kivirand, kunstnikunimega Nana Pipi, tunneb endas missiooni anda vanadele asjadele uus elu. Ja ta ei armasta igavaid rõivaid – need võlub ta kääride ja õmblusmasinaga silmatorkavateks. Teise ringi poodides käies tunneb ta vilunud silm ära väärt materjali ning mõistab kasutada kardinaid, fliisjakke, lipse, linikuid ja isegi pajalappe, et kleit või kampsun saaks särtsu juurde.

Sõbralt Sõbrale kaupluses peetud paaritunnises töötoas sündis huviliste silme all müügil olevatest rõivastest kolm ­Nana Pipi käekirjaga kleiti. Elegantse käärilõikega eemaldas ta varrukateta valge kleidi käeauguõmblused, sest need võivad kandes jääda ebamugavad, lõikas siuh-säuh hõbedase kampsuni küljest varrukad ja õmbles vurinal kleidi külge.

Tagasi üles