Aktuaalne: Bussijuhtide tervis paneb meedikuid muretsema

Foto: Arvet Mägi

Bussijuhtide vanus on suhteliselt kõrge ning tervis pole samuti kiita. Transpordi ametiühingu juht näeb olukorra parandamise ühe võimalusena motiveerivate palgaastmete sisseseadmist ning sagedamat kohustuslikku tervisekontrolli.

Transpordi ametiühingu juhatuse esimehe Peep Petersoni sõnul on viimaste andmete põhjal bussijuhtide keskmine vanus pisut üle viiekümne eluaasta. “Näeme natuke noori juurde tulemas Tallinna ja Tartu linnaliinidel. Noori naisjuhte on Viljandis ja Pärnus, kuid kokku vaid paarkümmend,” rääkis Peterson.
“See on raske töö. Linnaliinil on mehed kohal kell 4.30, mis noorele inimesele kontimööda ei paista olevat. Vanemad peavad vastu,” nentis ta. Noorte vähene huvi bussijuhi töö vastu ei tulene ainult välismaa tööturu avatusest, vaid on kinni ka ameti väärtustamisega. Selleks et väikesed poisid unistaks taas bussijuhiametist, saab Peep Petersoni arvates nii mõndagi teha: võiks kehtestada bussijuhtidele palgaastmed, mis võimaldaks vanematel ja kogenumatel taotleda väärikat noorte juhendaja staatust ning seega kõrgemat palka.
Väga oluliseks pidas ametiühingu juht inimese soovi töötada reisijate vedajana. “Inimesele peab tema töö meeldima, ta peab tundma rõõmu, et teeb midagi kasulikku,” rõhutas ta. “On olnud juhtumeid, kus konkursiga tööle võetud inimene tunnistati ametisse sobivaks, kuid konkreetse inimese jaoks oli töölesaamine hetke hädalahendus ning tal puudus huvi ja soov sellel alal töötada. Mõne kuu pärast lahkus mees töölt omal soovil või tuli ta vallandada,” kõneles Peterson.
“Bussijuhi ameti hea maine eest saavad kõige paremini seista bussijuhid ise, jälgides nii oma kui kolleegide käitumist,” lisas ta.

Bussijuhtide katusorganisatsiooni pideva tähelepanu all on bussijuhtide töötingimused, sealhulgas ööbimiskohad. “Oleme neid üle vaadanud ja mõned kohad välja vahetanud. Sebel on majutuskohad Haapsalus ja Saatses, Taisto kohta ei oska praegu öelda. Teistel bussifirmadel ööbimiskoha vajadust ei ole,” rääkis Peep Peterson.
Töö- ja puhkeaja korraldamisega on probleeme just maakonnavahelistel liinidel, kus tööpäevad algavad varahommikul ja lõpevad hilisõhtul. Ebanormaalselt pikaks venib tööpäev päevase seisuaja tõttu, mida tööandja vaatab kui katkestusaega. Samas ei saa bussijuht tegelikult sellel ajal puhata. Kokkuvõttes veedab töötaja pika aja kodust eemal, mille tagajärjeks on üleväsimus ning sellest tulenevad tervisehäired.
“Surmajuhtumid rooli taga on tööandjad ära ehmatanud ning meie meelest käiakse töötervishoiu kontrollis sagedamini kui varem. Vanus teeb oma töö 70aastasel juhi puhul isegi siis, kui tervis on normis. Töö on raske ja aastatega tervis ju halveneb,” kõneles Peterson.

Eesti suurima töötervishoiuteenuste pakkuja Qvalitas Arstikeskus ASi peaarst dr Toomas Põld nimetas firmat Hansabuss, mis on panustanud oma töötajate tervisesse. “Nad on väga progressiivsed ja edumeelsed, valides pakutavatest terviseteenustest parima paketi,” kiitis ta.
Bussijuhtide tervislikku seisundit kommenteerides ütles dr Põld, et päris paljudel on täheldatud vererõhu kõrgenemist, kuid selle poolest bussijuhid teistest töötajate gruppidest ei erine. “Eelmisel aastal võtsime küll ühe bussijuhi töölt maha, kellel oli aordi aneurüsm,” märkis arst. “Me ei tea, millal see võib lõhkeda, ja siis võib juhtuda suur õnnetus,” rõhutas ta.

Toomas Põllu sõnul on liikluskomisjon oma aja ära elanud ja täiesti mõttetu nõukaaja pärand. Kolme eriarsti asemel piisab koolitatud töötervishoiu arstist ja silmaarstist, hindamaks kutsele vastavat terviseseisundit.
Vastavalt töötajate tervisekontrolli korrale on tööandja kohustatud tagama töötajale töötervishoiuülevaatuse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. “See on liiga pikk periood,” arvas Toomas Põld. “Kui on leitud mingi tervisehäire ja inimene tarvitab ravimeid, siis kutsume ta juba aasta pärast tagasi. Ükski bussijuht, kellel on krooniline haigus – diabeet, kõrgenenud vererõhk –, ei saa tõendit rohkemaks kui üheks aastaks. Järelkontroll peab olema tihedam, kuigi seadus lubab pikemaks ajaks. Lubade ümbertaotlemise puhul peaks üle 50aastastel tervisekontrolli tõend olema mitte rohkem kui kaheks aastaks,” rääkis ta.
“Meie juures käib üks bussifirma, kuid ikkagi tekib väike ärevus, kes teisi bussifirmasid vaatab,” oli Toomas Põld murelik. Tema sõnul suhtutakse bussijuhi tervisesse liiga ükskõikselt ja kergekäeliselt, hoolimata väga suurest vastutusest.
“Kui vaadata teiste reisijateveoga seotud töötajate tervisenõudeid, siis seal on väga täpne määrus, mida ja kui sageli uurida, milliste haigustega mitte mingil juhul ei tohi töötada, millal maha kirjutada, millal eriala vahetada. Bussijuhtidel aga sellised kindlad tervisekriteeriumid ja piirangud puuduvad, nagu neil ei olekski millegi eest vastutada, ometigi on neid kõige rohkem teedel,” kõneles ta.

Dr Toomas Põld rõhutas uneuuringu vajalikkust, mida praegu bussijuhtide tervisekontrollis ettenähtud ei ole. Arsti sõnul halvendab norskamine oluliselt une kvaliteeti ning seega inimene ei puhka korralikult välja, mujal maailmas on seda probleemi palju uuritud ja leitud, et väsimusest tingitud avariide puhul on tegemist unehäiretega. “Uneapnoe uuringut vajavad eelkõige ülekaalulised meesterahvad vanuses üle neljakümne. Tõenäoliselt on see häire neil olemas,” märkis ta.

Bussijuhi tervise seisukohalt on tähtis leida parim lahend päevaste pikkade seisuaegade määratlemiseks.
Bussijuhtide põhivaevusteks on ergonoomilistest istmetest hoolimata peamiselt alaseljavalud, istuva töö puhul jalgade veenilaiendid, lisaks kaelapinged.
“Bussijuhtidel peaks olema vanusepiirang, olenemata tervislikust seisundist. Kahekümne aasta jooksul võiks bussijuhtide tervisenõuded joonde ajada,” arvas Toomas Põld.
“Vanasti oli kõikides bussikoondistes oma velsker, kes hommikul mõõtis vererõhku, jälgis, et ei oleks alkoholi tarvitamise jääknähte, et kindlalt kõnniks, aga nüüd arvatakse, et kui tervisetõend on antud kolmeks aastaks, siis sellest piisab. Nii see päris ei ole,” kõneles ta.

Rakvere töötervishoiu arst Ilve Kupp tõdes, et tema juurde on sattunud patsiendid siis, kui on ilmnenud mingi prob­leem. Töötervishoiu arsti poole pöör­dutakse ka pärast pikka haigust, et saada luba tööd jätkata. Arsti sõnul mõjuvad bussijuhtidele füüsikalised, psühho-emotsionaalsed, biloogilised ja keemilised ohutegurid.
Firmale on töötervishoiu kontroll küllaltki kulukas, kuid hea tahtmise korral on võimalik võtta erinevaid pakette ja hinnapakkumisi mitmelt teenuseosutajalt. Suureks abiks on töötajale ka tööandja tasutavad taastusravi protseduurid.

Kommentaarid

Enn Randmaa, ASi Go Bus juhatuse esimees
Firmal on töötajate töötervishoiu valdkonnas oma väljakujunenud koostööpartnerid. Need on igas regioonis erinevad.
Peamiselt oleme suhelnud kahe-kolme firmaga. Mõnikord on lihtsam teenusepakkuja kohale kutsuda kui ise kohale minna. Näiteks Hiiumaal oleme kasutanud Medicoveri liikuvat tervisekabinetti. Osutatud terviseteenustega oleme igati rahul ning võimaldame oma töötajatele tervisekontrolli vastavalt töötervishoiu arsti ettekirjutustele.Terviseteenus on piisavalt kallis aga alati oleme leidnud soodsama pakkumise.

Marel Kallas, ASi Sebe turundusjuht
ASil Sebe on sõlmitud leping töötervishoiu teenuseid pakkuva ettevõttega. Töötervishoiu kontrolli saadame töötajaid iga kuu. Tervisetõendi uuendamiseks võimaldame korduva terviseuuringu vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Keskmine tervisekontrolli hind on umbes 28 eurot töötaja kohta.