Maakonna jahimehed tohivad küttida veel ühe karu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Augustiga alanud karujahihooajal on maakonna jahimehed küttinud kaheksa karu ning tohivad lasta veel ühe.
Augustiga alanud karujahihooajal on maakonna jahimehed küttinud kaheksa karu ning tohivad lasta veel ühe. Foto: Peeter Kümmel

Jahimehed on selle nädala alguse seisuga küttinud Eestis 37 karu lubatud 63-st. Keskkonnaameti andmetel jõudsid Lääne-Virumaa jahimehed viimase nädala jooksul lasta kolm mesikäppa. Augustiga alanud karujahihooajal on maakonna jahimehed aga küttinud kaheksa karu ning tohivad lasta veel ühe.

Möödunud aasta sügisese seisuga oli Eestis ligemale 750 karu. Karude käekäigu üheks indikaatoriks on poegadega pesakondade arv ja möödunud aastal registreeriti Eestis enam kui 80 sellist pesakonda.

Suurkiskjate kavas on eesmärgiks seatud vähemalt 60 sama aasta poegadega karupesakonna olemasolu ning praegune pesakondade arvukus on varasemate aastatega võrreldes suurim. Lisaks on viimased viis aastat silma paistnud pesakondade suuruse poolest: tavapärase kahe poja asemel on seal üha enam kolm või neli, väga harva ka viis poega.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Kokku on esimese osa küttimismaht Eestis 63 isendit. Ülejäänud osa küttimismahust eraldatakse jahihooaja jooksul ja suunatakse kahjustuspiirkondadesse.

Karude küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on Euroopa kaitsealuse liigiga ja Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Poegadega emakaru küttimine on keelatud. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Märksõnad

Tagasi üles