Õnneigatsejad igaviku vahejaamas

Argo Aadli (Sulev) ja Andrus Vaarik (Simmu) vaevad “Õnnelikus tunnis” kõrtsilaua taga inimese tahtmisi ja saamisi. Foto: Ain Paloson

Kusagil maailma lõpus – lõpp võib olla iga võsastunud kolgas – ootab elu murdepunktis paare rustikaalne kõrts, kus ei loeta hetki ega sajandeid ja pikas päevas on üksnes õnnelikud tunnid, hakkavad hargnema täitumata igatsuste umbsõlmed.

Enne kui saabuvad külastajad, hõõrub kõrtsmik Simmu (Andrus Vaarik) hoolikalt pokaali läikima ja tunneb südamliku inimesena kaasa, et selle saatuseks on täna katki minna.

Ta teab. Asju, mis olid, mis on ja mis tulevad. Vist. Selle mehe puhul pole miski viimseni kindel peale talupojatarkuse varasalve ammendamatuse, ülima otsekohesuse ja saatanlikult terava huumorimeele. Ning selle, et ta on justkui kogu aeg õnnelik.