/nginx/o/2019/08/23/12493378t1he0e6.jpg)
Eesti eestvedamisel kogunevad maailmakoristuspäeval, 21. septembril taas miljonid inimesed üle ilma, et üheskoos oma kodupaik puhtaks kraamida. Tänavu võtab koristuspäevast osa vähemalt 150 riiki, igas riigis on ideaaleesmärgiks kaasata minimaalselt viis protsenti elanikkonnast.
“Maailmas on kaks suurt katastroofi, mis meie elukeskkonda hävitavad – kliima soojenemine ja elurikkuse kadu. Me peame kõik koos endale ütlema, et vanaviisi enam ei saa, ja leidma uue elustiili,” rääkis Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet. “Koristamine on vähim, mis me teha saame, aga see on esimene asi, mida me tegema peame.”
Ettevõtmise sihiks on lisaks prügi koristamisele juhtida tähelepanu globaalsele prügiprobleemile ning innustada eri sektoreid leidma ühiselt lahendusi. Eelmise aasta suurima osalejate arvuga riik Indoneesia (7,6 miljonit osalejat) on võtnud eesmärgiks kaasata tänavu vähemalt 15 miljonit inimest.
Maailmakoristus on roteeruv projekt ja igal aastal veab seda eest eri riik. Tänavuse maailmakoristuse turunduskampaaniat juhib Kosovo. Maailmakoristuspäev tõi möödunud aasta 15. septembril kodudest välja 17 miljonit inimest üle maakera, aktsioonist võttis osa 158 riiki. Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim kodanikualgatus, mis on alguse saanud ja mida juhitakse Eestist.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)