Elamumaa tehingute arv maakonnas kasvas aastaga märkimisväärselt

Lääne-Virumaa oli üks neljast maakonnast, kus aastaga elamumaa tehingute arv kasvas.

FOTO: Vladislav Musakko

Elamukruntidega toimunud ostu-müügitehingute koguarv möödunud aastal vähenes, kuid ruutmeetrihind kasvas aastaga üle 19 protsendi, selgub maaameti äsja avaldatud statistikast. Lääne-Virumaa oli üks neljast maakonnast, kus aastaga tehingute arv kasvas.

2018. aastal kasvas hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus neljas maakonnas: Harju, Hiiu, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas. Ülejäänud maakondades on aktiivsus aastases võrdluses langenud.

Kokku tehti Eestis 35 tehingut vähem kui 2017. aastal. Tehingute arv kasvas enim Harjumaal, kus tehti aasta varasemaga võrreldes 59 tehingut enam, ning Hiiu maakonnas, kus tehingute arv tõusis aastaga 24 võrra. Lääne-Viru maakonnas tehti 2018. aastal 113 tehingut, mida on aasta varasemaga võrreldes 21 rohkem. Aktiivsus langes aga enim Tartu ja Saare maakonnas.

"Kuna 2017. aasta oli kinnisvaraturul väga aktiivne aasta, seda ka hoonestamata elamumaa sektoris, on ootuspärane, et turumahud nii tehingute koguarvu kui ka väärtuse osas peale taolist aktiivsuse kasvu mõneks ajaks stabiliseeruvad," ütles maaameti kinnisvarahindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu pressiteate vahendusel.

Tehingute koguväärtus on kasvanud kaheksas maakonnas: Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Valga ja Viljandi maakonnas. Teistes maakondades on rahalist kapitali kaasatud vähem kui aasta tagasi. Lääne-Virumaal tehti mullu 1,29 miljoni euro eest elamumaa tehinguid, mida on 340 000 euro võrra tunamullusest rohkem.

On ootuspärane, et turumahud nii tehingute koguarvu kui ka väärtuse osas peale taolist aktiivsuse kasvu mõneks ajaks stabiliseeruvad.
Johannes Nõupuu

2018. aastal kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 10,6 eurot ja see on 19,3 protsenti kõrgem kui 2017. aastal. Jättes välja möödunud 2018. aasta, on ruutmeetri mediaanhind viimastel aastatel olnud pigem stabiilne, püsides vahemikus 8,4–8,9 eurot.

Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 26,6 eurot, Tartu maakonnas 15,4 eurot, Pärnu maakonnas 9,3 eurot ning Lääne-Virumaal 4,6 eurot. Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind 401,9 eurot oli Tallinna Kesklinna linnaosas.

Ameti analüüsi järgi oli näiteks 2018. aastal Eesti kuu keskmise brutopalga eest võimalik osta hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinna 3,3 ruutmeetrit, kuid Mustvee linna Jõgevamaal 1023 ruutmeetrit.

Nii tehingute aktiivsus kui ka koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas. Seal tehti 1150 tehingut, mis moodustas suure osa Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest: ligemale 43 protsenti tehingutest ja 74 protsenti tehingute koguväärtusest. Kui eelneval kolmel aastal on Harju maakonna osakaal langenud, siis 2018. aastal Harju maakonna osakaal Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses kasvas.

Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu ja Pärnu: Tartu maakonnas tehti 454 tehingut ning Pärnu maakonnas 283 tehingut.

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind ning selle aastane muutus maakondades 2018. aastal (€/m²).

FOTO: Maaamet

Tagasi üles