/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/26/12501460t1h916b.jpg)
Kolmapäeval selgub Eestist valitav Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn, omavahel on lõppvoorus jäänud konkureerima Tartu ja Narva. Viimase ametlik partner teel kultuuripealinnaks saamise poole on Rakvere linn.
Kolmapäeval selgub Euroopa kultuuripealinn 2024
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse teevad kultuuriministeeriumi suures saalis teatavaks ja kaheaastase konkursi tulemusi hindavad rahvusvahelise sõltumatu eksperdikomisjoni esimees Beatriz Garcia, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ning kultuuriminister Tõnis Lukas.
Kultuuripealinnaks olemine toob lisarahastuse, mille toel saab linn esitatud visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses, Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.
Kultuuripealinna konkurss algas 2017. aasta novembris. Tähtajaks, 2018. aasta oktoobriks, esitasid taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvoorus sõelale Narva ja Tartu, kellelt oodati lõplikke taotlusi selleks suveks.
Eestist valitakse kultuuripealinn teist korda, 2011. aastal kandis tiitlit pealinn Tallinn. Ühtekokku kannab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kolm linna. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi ehk Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi, euroliidu kandidaatriigi ehk Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi või võimaliku kandidaatriigi ehk Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo linn.
Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.