/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/27/12504887t1h3a3b.jpg)
Kirjandusliku toidufestivali “Sõna ja soustiga” eestvedaja Hilje Pakkanen rääkis, et idee sündis soovist lugemist ja kirjandust siinsele rahvale meelepäraselt esitleda.
Näkirullist kapsapirukani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Lugeja ja raamatu vahele on üldse raske pugeda, aga tekkis mõte, et kirjandust annab väga hästi söödavaks teha just sellesama söömise, toitude läbi. Kirjandust uurima asudes selguski, et toidust tehakse juttu pea igas raamatus,” sõnas ta.
Muuga mõisa juures, kus on Eduard Vilde lapsepõlverajad ja tema ausammas, elas kunstnik von Neff ning tehti filmi “Seltsimees laps”, pakkusid eesti kirjandusest inspireeritud roogi Kadila Naisselts, Venevere Haridus- ja Kultuuriselts, Muuga maanaisteselts Eha, Roela Kodukant, Kantküla külaselts KAI ja Kadri Kirsipuu Tapalt.
Kohvikukaup oli saanud tõuke Oskar Lutsu teostest, Mihkel Muti lapsena tõlgitud loost “Suur pannkoogirekord”, Jüri Tuuliku raamatust “Räim, pisike kena kala” ning teistest kirjandusteostest.
Joogipoolisest pakuti külma kodulehmapiima, taimeteed, koduõlut ja kalja ning veidi kangematki kraami. Roela Kodukandi kohvik korraldas kirjandusliku loterii.
Publik valis stiilseimaks kohvikuks Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsi Näki-kohviku, kus pakuti näkirulle koos näkiteemalise raamatuvalikuga, kirjanduslikuks toiduks aga Muuga kohviku pakutud Mihkel Muti vanaema kapsapiruka.