Rene Kokk: minu huvi on võimalikult palju Eesti metsaomanikke

Keskkonnaminister Rene Kokk pani end metsapäeval proovile ja saagis puud. Foto: Anu Viita-Neuhaus

Kogu pere metsapäeval Rakvere Kirikupargis andis parimale metsamajandajale tunnustuse üle keskkonnaminister Rene Kokk. Ühes maailma metsarikkaimas riigis on paslik vestelda sellest, kuidas läheb meie metsadel.

Keskkonnaminister Rene Kokk, vaadates siinset inimeste hulka, võib öelda, et Eesti metsa olukord läheb inimestele korda. Öelge palun, kuidas elab Eesti mets.

Suures pildis elab täiesti normaalselt. Pigem hästi kui halvasti.

Kui räägime Eesti metsast, siis mis teeb ministri rõõmsaks?

See, et lisaks riigimetsa majandamise keskusele istutavad erametsaomanikud suure hulga, seitse protsenti metsa tagasi. Vaieldakse küll selle üle, kas peaks panema ühte kultuuri või teist ja kui palju. Aga suures pildis on tähtis ja hea see, et järjest rohkem istutatakse metsa tagasi.

See toob arengu ja jätkusuutlikkuse – seda, mida maha võtame, seda ka uuendame. Kui midagi paremini veel teha, siis tuleb jätkata metsameeste harimisega. Sektorit on vaja aidata selleks, et metsa veel rohkem istutataks ja võetaks kasutusele säästlikumaid võimalusi. Seda tuleb teha omakorda ökonoomselt ja metsa säästvalt.

See annab lootust, et eramets on praegu heades kätes.

Julgen arvata, et valdav osa, 95 protsenti metsaomanikest on südametunnistusega ja majandab oma metsa hästi. Igal elualal leiame neid, kes ei tee nii hästi kui peaks, aga mul pole põhjust oma töös arvata, et midagi oleks halvasti.

Mis on metsast rääkides murekoht?

Üks suur murekoht on see, et inimesed on kaugenemas metsast ja loodusest. Meil on tekkimas veelahe: on metsavahendajad ja on metsakaitsjad. Nad vastanduvad. Selle nimel on vaja tööd teha, et mõlemad pooled, nii looduseinimesed kui ka metsamehed, saaks rohkem ühte asja ajama.

Probleem on ka see, et metsa päranduseks saades on inimestel mõistlikum ja kergem see maha müüa kui selle eest hoolitseda.

See murekoht on teada. Eks me mõtleme, täna ei ütle, mis lahendus võiks sellel olla. Kindlasti on minu, ministeeriumi ja Eesti riigi huvi see, et oleks võimalikult palju Eesti metsaomanikke.

Laual on ka Eesti metsanduse arengukava, kus sihid aastani 2030. Milline on Eesti mets kümne aasta pärast.

(Mõtleb). Eesti mets on paremas seisus, kui see on täna, oleme rohkem istutanud ja kindlasti on paljudele lageraielankidele kasvanud peale uusi puid. Olen metsameestega rääkinud, et peame inimestele rohkem näitama, kuhu on aasta tagasi pandud puud kasvama, kus on kümme aastat vana mets. Tähtis on metsaharidus.

Kas keskkonnaminister on ka metsamajandaja, on teil endal metsa?

Minul pole, aga meie peres on. Ma ei oska hektareid öelda. Meie perekond tegeleb pigem põllumajandusega. Mets on majandatud. Olen öelnud, et iga asjaga tuleb tegeleda terve mõistlusega – et meil on olemas puittooted ja tagame metsa järjepidevuse istutamisega.