Rakvere riigimaja valmib kavakohaselt 2023. aastal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimene riigimaja avati pidulikult tänavu märtsis Viljandi linnas.
Esimene riigimaja avati pidulikult tänavu märtsis Viljandi linnas. Foto: Marko Saarm

Valitsus toetas hiljuti riigimajade ehitust täiendavalt 11 miljoni euroga. Rakvere linnas peaks riigimaja valmima 2023. aastal, selle täpne asukoht on aga endiselt lahtine.

"Riigimajade esialgne plaan jäi mõneti ootele valitsuse vahetusega," kommenteeris toimetusele Rakvere linnapea Marko Torm. Lisades, et arusaadavalt on uuel valitsusel vaja seada sihte ja tekitada ülevaadet toimuvast, vajadustest ja võimalustest. Samuti ootab AS Riigi Kinnisvara poliitikute juhtnööre ja suundi.

Linnapea tõdes aga, et asjad näivad taas liikuvat ning Rakvere linn teeb kõik endast oleneva, et linna ja maakonnakeskusesse leiaks riiklik investeering taas tee. "Täpsemate kinnistute või hoone mahtude kohta on siiski vara midagi öelda," sedastas Torm.

Nädalapäevad tagasi otsustas valitsus riigimajade ehitust toetada täiendavalt 11 miljoni euroga. Kokku on 19 riigimaja ehituseks ette nähtud 33,9 miljonit eurot, mille toel peaksid viimased hooned valmima 2023. aastal.

Esimene riigimaja avas uksed sel kevadel Viljandis. Järgmised riigimajad valmivad Raplas, Valgas, Jõgeval ja Pärnus 2021. ning 2022. aastal. Teises etapis, kuni aastani 2023, valmivad riigimajad Jõhvis, Paides, Põlvas, Võrus, Viljandis, Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Kärdlas. Rakvere linn on üks omavalitsustest, kus võimalusena nähakse ette uue maja ehitust.

Riigihalduse minister Jaak Aab rõhutas, et riigimajade projekt on osa riigireformi tegevustest. "Riigiasutuste teenused saab tulevikus kätte ühest kohast. See lihtsustab nii kodaniku kui ka ettevõtja jaoks riigiteenuste kättesaadavust," ütles Aab.

Riigimajad luuakse eesmärgiga, et kodanikul ja ettevõtjal oleks kiirem ning mugavam riigiga asju ajada. Neisse loodavate kaugtöökohtadega peaksid avarduma inimeste võimalused töötada riigiasutustes ka väljaspool pealinna.

Nende loomisel lähtutakse põhimõttest, et võimalikult lähestikku paikneksid sotsiaal-, põllumajandus- ja keskkonnavaldkonna teenused. Tulevikus kaasatakse võimalusel riigimajja aga kohalike omavalitsuste sarnased teenused.

Märksõnad

Tagasi üles