Tuleval aastal asutakse uuendama Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorda

Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hõlmab arvatava muinaslinnuse ja hilisema ordulinnuse Vallimäel ning selle jalamil paiknenud asula. Foto: Georg Kõrre

Muinsuskaitseamet on koos kohalike omavalitsustega võtnud ette Eesti muinsuskaitsealade uute kaitsekordade koostamise. Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorda asutakse uuendama 2020. aastal.

Suur osa Eesti muinsuskaitsealadest on moodustatud 1970. aastatel. Viimatised põhimäärused, millega nendel ehitamise ja arendamise põhimõtted määratleti, pärinevad valdavalt 2000. aastate algusest. Muutunud õigusruum ning ootused ühiskonnas vajava aga senisest enam kohalikku pärandikogukonda kaasavate põhimõtete väljatöötamist.

"Ajaloolised linnakeskmed on kultuuripärandina meie ühine vara, mis kannavad igale paigale ainuomast identiteeti," sõnas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. "Küsimus ei ole ainult loakohustuse või muinsuskaitselise järelevalve vajaduses ja reeglites, vaid iga muinsuskaitseala kaitsekord peab aitama ala eripära paremini esile tuua ja pärandi potentsiaali kogukonna arengus ära kasutada."

Ajaloolised linnakeskmed on kultuuripärandina meie ühine vara.
Siim Raie

Esimesena alustati töid Kuressaares ja Pärnus, kus käib praegu muinsuskaitseala inventeerimine, mille käigus vaadatakse üle hoonete seisukord ja määratakse väärtusklassid. 2019. aastal on plaanis töödega alustada veel Valgas, Tartus, Paides ja Rebalas.

2020. aastal alustatakse kaitsekorra uuendamist Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. Inventuuri aitavad teha eksperdid ja sellesse on kaasatud Eesti kunstiakadeemia tudengid. Kaitsekorrad valmivad hiljemalt 2023. aastaks.

Muinsuskaitseala kaitsekord määrab muinsuskaitseala nimetuse ja piiri ning kaitse eesmärgi. Sellega kehtestatakse alal asuvate ehitiste väärtusklassid ja kaitse tagamiseks vajalikud nõuded. Vajadusel määrab kaitsekord ka loa- ja säilitamiskohustust puudutavad leevendused.

Muinsuskaitseala kaitsekorralduskava koostamiseks kutsub muinsuskaitseamet igal muinsuskaitsealal kokku töörühma, kuhu kuuluvad nii muinsuskaitseameti kui ka kohaliku omavalitsuse esindajad ning sõltumatud eksperdid.

Eesti kultuuripärand on lisaks üksikmälestistele riigi kaitse all ka aladena. Meil on 12 muinsuskaitseala, millest 11 on ajaloolised linnakeskmed ja üks maastikuline, Rebala muinsuskaitseala.

Rakvere vanalinna muinsuskaitseala

Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hõlmab arvatava muinaslinnuse ja hilisema ordulinnuse Vallimäel ning selle jalamil paiknenud asula. Praeguse Pika tänava äärsele alale tekkinud asula sai linnaõigused 1302. aastal. Lisaks linnusele annab tooni Rakvere mõisa kompleks, mis on rajatud keskaegse frantsiskaanlaste kloostri kohale.
Linnasilueti dominandiks on ka keskaegne kirik. Miljöö kujundab aga Pika tänava äärne hoonestus, iseloomulikumad on ühekorruselised küljega tänava ääres asetsevad puitelamud, millest vanimad on ehitatud 18. sajandil. Lisaks on Pika tänava ääres mitu esinduslikku 19. ja 20. sajandil ehitatud hoonet.
Andmed: Muinsuskaitseamet