Ettekandepäev keskendub folklorist Arvo Krikmanni uurimisteemadele

Wiedemanni keeleauhinna laureaat Arvo Krikmann Väike-Maarjas tamme istutamas. Foto: Meelis Meilbaum

Väike-Maarjast pärit akadeemiku Arvo Krikmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev 7. septembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis keskendub teadlase uurimisteemadele.

Tänavu juulis oleks tunnustatud eesti folklorist ja akadeemik Arvo Krikmann (1939–2017) saanud 80-aastaseks. Sel puhul toimub kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute tippkeskuse aastakonverentsi raames ingliskeelne ettekandepäev ning ühtlasi märgitakse Arvo Krikmanni isikliku raamatukogu üleandmist Eesti kirjandusmuuseumile.

Arvo Krikmann, kes lõpetas 1957. aastal Väike-Maarja keskkooli ja 1962. aastal Tartu riikliku ülikooli, oli eesti folklorist, Tartu ülikooli erakorraline professor ja Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti teaduste akadeemia liige.

Aastal 2014 pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ning istutas Väike-Maarjas nimipuu laureaatide tammikusse.

Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud, oma laiahaardelises uurimistegevuses käsitles ta peaasjalikult folkloori lühivorme – vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände – ja nende allikalugu, rahvahuumorit, ütluste semantikat ning kujundkõne teooriat.

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakond võttis detsembris 2018 Arvo Krikmanni perekonnalt vastu akadeemiku isikliku raamatukogu, mis peegeldab tema eripalgelisi teaduslikke huve. Kogus on üle 1500 nimetuse akadeemilist kirjavara, seal hulgas raamatuid, käsikirju, loengukonspekte, mida saavad edaspidi kasutada teadlased-kolleegid, kraadiõppurid ja kõik humanitaariahuvilised. Raamatukogu sisaldab ka Eestis ainulaadseid eksemplare, mis on saadud tänu tihedatele rahvusvahelistele teaduskontaktidele.

Ettekandepäeval saavad sõna Arvo Krikmanni kolleegid Władysław Chłopicki, Liisa Granbom-Herranen, Jonathan Roper ja Sergey Troitskiy, kelle ettekanded seonduvad akadeemiku uurimisteemadega.