Muike paisjärve kalastik taastub

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muike järvele ehitati 2016. aastal uus regulaatorpais, mis peab kindlustama järve veetaseme püsimise.
Muike järvele ehitati 2016. aastal uus regulaatorpais, mis peab kindlustama järve veetaseme püsimise. Foto: Leevi Krumm

Haljala vallas asuvas Muike paisjärves käib regulaatori remondi järgne kalastiku väljakujunemise protsess, mis vältab veel mõne aasta, selgus maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede uuringust. Praegu küll paisjärvel kalastatakse, kuid saagiks on väikesed kalad.

2018. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd üheksas väikejärves. Esimest korda uuriti kalastikku Muike paisjärves, Orava Kõverjärves ja Kuningvere järves.

Viljandimaa Mäeküla järvel oli põhirõhk sealsete kohade püsima jäämisel ja nende arvukuse hindamisel. Pärnumaal uuriti suure ja madala Ermistu järve ning Valgamaal vastupidi väikese ja sügava Udsu järve kalastikku. Saartel uuriti Saaremaa Undu lahe kalastikku ja Hiiumaal Kirikulahe oma. Kahala järvel uuriti sealse kalafauna tähtsamate esindajate, linaski ja haugi vanuselist struktuuri.

Uuringust selgus muu hulgas, et nii mõnelegi väikejärvele olid mullused ilmaolud soodsad. Seekordsetest väikejärvedest üllatas teadlasi kõige enam Peipsiääre vallas asuv Kuningvere järv oma suurepärase kohaesindusega.

Muike järvest püüti uuringu jooksul viit kalaliiki: ahvenat, haugi, mudamaimu, roosärge ja särge. Enne renoveerimistöid järve asustatud karpkala püünistesse ei sattunud. Arvukuselt domineerisid saagis karpkalalased särg ja mudamaim, roosärge oli aga tunduvalt vähem.

Muike paisjärv ehitati 1980. aastatel kalamajanduslikuks otstarbeks – karpkala kasvatamiseks. Paisjärv on mitu korda tühjaks jooksnud – viimati jooksis paisjärv RMK-le kuuluva regulaatori purunemise tagajärjel tühjaks 2012. aastal. Paisjärve regulaator taastati 2016. aastal.

Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib keskkonnaministeerium Eesti maaülikooli teadlastelt. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.

Saadud praktilised teadmised aitavad leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures.

Väikejärved suudavad üllatada

"Väikejärved ei pälvi kunagi nii suurt tähelepanu kui teada-tuntud järved, kuid nagu igaaastastest uuringutest nähtub, siis suudavad suurelt üllatada. Sellised tänuväärsed uuringud aitavad kodukoha veesilmadest ja nende kalastikust põhjalikumalt teada saada. Ennekõike aitavad katsepüügid korraldada väikejärvede kalapüüki," rääkis keskkonnaminister Rene Kokk.

Tagasi üles