:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6827827t1h4f18.jpg)
/nginx/o/2019/09/02/12524127t1ha4dd.jpg)
Uus kooliaasta on alanud. Tuhandete laste jaoks tähendab see ka algavat vaimset terrorit. Ma tean, sest ma ise olin kord see väike laps. Isa oli kirikuõpetaja, ema orelimängija. “Kirikurott” olin ma terve algklassiaja.
Tellijale
Avameelselt kiusamisest. Koolis ja internetis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et kandsin vanema venna väikseks jäänud riideid, jäi loomulikult tema klassikaaslastele silma. Või see, et ma olin koolikoti saanud humanitaarabist. Kui õnnelik ma olin selle roosa tugeva kandilise ranitsa üle, mis oli lõpuks ometi mingi UUS, mitte kasutatud asi. Ja milliseks koormaks see ranits mu seljas sai, kui keegi, kes oli seda humanitaarabis näinud, sellest kõigile teatas.
Või see, et mul olid liiga suured hambad, suured silmad. Või breketid. Traathammas, noh.