Post ja telefon pakkusid kõneainet
 

Tudu raudteejaam.

FOTO: SA Virumaa Muuseumid

Üheksakümmend aastat tagasi oli posti- ja sideteenuste parandamine pidevalt päevakorral, nii ei ole imekspandav, et ühes lehenumbris leidub lugu nii postkontoritest kui ka telefoniside kvaliteedist.

Nimelt andis 1929. aasta 3. septembri Virumaa Teataja teada, et teedeministeeriumis oli tekkinud kava hakata postkontoreid raudteejaamadega ühendama. Ministeeriumi plaanide kohaselt andnuks see ühelt poolt rahalist kokkuhoidu, teisalt aga kiirendanuks posti kohale jõudmist.

Posti peavalitsuses oli valminud ka kava, mille kohaselt saanuks raudteejaamadega ühendada 37 postkontorit ja viis abikontorit. Juba 1930. aasta plaanides nähti ette 11 raudteejaama ümberehitamine, et postitalitus neisse ära mahutada. Virumaalt kuulusid sellesse nimekirja Sonda, Tudu ja Avinurme.

Telefoniühendusega oli aga tol ajal märksa keerulisem, kui me ettegi oskame kujutada. Virumaa Teataja kirjutas, et kuigi Rakvere ja Tallinna vahel oli kaks otseühenduse liini, tuli kõnejärjekorras oodata tunde. Ja kui kõne ootaja oli juba järjekorras esimeseks kerkinud, võis ta mõne hetkega uuesti neljandaks või viiendaks langeda, sest ametlikel kõnedel oli erakõnede ees eelis. “Kuna Rakveres, kui maakonnalinnas, igasuguseid ametiasutusi õige rohkesti on, kes kõik muidugi armastavad telefoni teel Tallinna asutustega pikki jutte puhuda, siis pole sugugi ime, kui “lihtne” eraisik päevade viisi ootama peab võimalust Tallinnaga kõnelemiseks – nagu Messiase tulekut,” kirjutas ajaleht.

Virumaa Teataja juhtis tähelepanu asjaolule, et suurem osa erakõnedest olid tegelikult ärikõned, mille olid võtnud siinsed ettevõtjad ja mille toimumine või ära jäämine võis ettevõtte olukorda materiaalselt päris märkimisväärselt mõjutada.

Sestap sedastaski ajaleht, et kuna Rakvere äriilmal olid sidemed peaasjalikult Tallinnaga ja kiire telefoniühenduse vajadus vaid kasvas, tuleks tõsiselt kaalumisele võtta veel ühe telefoni­otseühendusliini avamine Rakvere ja Tallinna vahel.

Tagasi üles