Simuna lapsed püüdsid vanakuradi kirpe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Simuna kooli õpetaja Liivika Harjo aitas lastele suvevaheaja lõpu meeldejäävaks teha. Augusti viimasel reedel võtsid põngerjad ema, isa, õed ja vennad kaasa ning õppisid Rakkes näkiuurimiskeskuses vähipüüki. Väinjärvel lasti natad ja mõrrad vette ning järgmiseks lõunaks oli maitsev eine olemas.

Reede õhtul sai paras punt kummikutes asjapulki Simuna noortekeskuse ees kokku. Magamiskotid ja kalastustarbed autodesse pakitud, võeti suund Rakke külje alla Aosse. Näkiuurimiskeskuse eestvedaja Kaur Salus oli vähipüügivahendid – mõrrad, natad ja veel ühed võrgust latakad – välja otsinud. Kõik lapsed olid huviga ninapidi juures, kui Salus püüniseid tutvustas.

Vanal hallil ajal kasutati Saluse sõnul püünistes peibutisena konni või tuviliha. Kuna kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ja tuvisid on veidi keeruline tabada, tuleb leida muud vähile suupärast kraami. Näiteks kala, maksa või kanaliha. Mõrdadesse panekuks oligi Salusel valmis pandud kana. Vähisööt võeti vaakumpakendist välja ja vormistati puupakul parajateks paladeks. Lapsed ei peljanud käsi määrida ning spetsialisti näpunäidete järgi sai iga mõrd oma õõnsasse keresse kanalihakuubiku.

Tagasi üles