Miilas avati pink väärikale mehele

Täna avati Miila seltsimaja juures pink peagi 80-aastaseks saavale Aado Tõeverele.

Aado Tõevere on sündinud 23. novembril 1939 Rakveres. Tema lapsepõlv möödus Miilas oma kodus Kurestiku talus. Kooliteed alustas Aado Tõevere Miila algkoolis Jaan Toomi käe all. Alates viiendast klassist õppis Põlula 7-klassilises koolis ja jätkas õpingud Rakvere 1. keskkoolis, mille lõpetas 1958. aasta kevadel. Läks seejärel leerikooli Viru-Nigulasse ning sai leerist lahti 6. juulil samal aastal.

Õpingud jätkusid Tallinna kergetööstuse tehnikumis põllumajanduse elektrifitseerimise erialal, mille Aado lõpetas 1961. aasta juunis. Tallinnas tegi Aado palju sporti, käis tantsukursustel ja esines ka moedemonstratsioonidel.

Kõik kooliaja suve- ja talvevaheajad möödusid kodus Kurestikul, kus tuli teha kõvasti maatööd: niita ja vedada heina, teha puid, aidata põllutöödel. Aga aega jäi ka jahilkäimiseks ja vähipüüdmiseks. Ja vähke oli tol ajal Kunda jões palju, igal püügikorral ikka saja ringis.

See mõnus elu lõppes 1961. aasta sügisel, kui tuli kutse minna aega teenima Nõukogude armeesse. Ees ootas kolm aastat karmi elu Siberis, raketibaasis, tol aja väga salastatud kohas. Kirjades ei tohtinud mainida midagi isegi kohaliku looduse kohta ja lahkudes pidi andma mitmeaastase vaikimisvande.

1964. aasta talvel tuli Aado sõjaväest ja soovis asuda tööle oma kodukohta Rägavere sovhoosi elektrikuna, kuid millegipärast ta seda kohta ei saanud ning asus tööle Kiviõlisse Energiamüüki kus töötas kuni 1969. aasta sügiseni.

Vabadel nädalavahetustel käis ikka kodus töödel aitamas ja jahil. Sel aja tegeles ta ka kõvasti spordiga, saavutades palju auhinnalisi kohti.

Aado abiellus 1969. aastal, perre sündisid lapsed Anneli ja Hando.

Aastatel 1970 kuni 1994 töötas Aado Tartumaal Luunja sovhoosis ja lõpuks Kadrina EPT-s sepana.

Kadrinas elades hakkas Aado huvituma ka mesilaste pidamisest. Kuna Aado isa Heinrich Tõevere oli kogu oma teadliku elu pidanud mesilasi ja sellega perele ülalpidamist teeninud, oli see nagu isa elutöö ülevõtmine. Ning kui Aado 1994. aastal asus taas elama oma kodutallu Kurestikule, sai mesindusest üks tema põhitegevusi. Oli ka Rakvere Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimees ning jagas oma kogemusi paljudele ning aitab nõu ja jõuga ümberkaudseid mesinikke praegugi.

Teine tähtis tegevus on sepatöö. 1997. aastal valmis kodutalus Kurestikul oma kätega ehitatud sepapada ja saun. Eesti Seppade Ühendusse kuulub Aado 3. juulist 1988, olles üks selle asutajaliikmetest. Tema käe all on valminud ehistööd oma tarbeks, Tartu hansapäevadel ja muudel üritustel müügiks, koduvalla tähtpäevadeks ning Miila külamaja kaunistuseks. Külamaja ehivad Aado sepistatud uksehinged ja -käepidemed ning uksi sulgevad vanad taastatud lukud. Samuti on ta valmistanud medaleid endise Rägavere valla üritustele ja tähtpäevadele. Ka mitu vägevat mõõka on tehtud auväärsetele isikutele kingituseks.

Aado jätkab ka jahipidamist, kuuludes Uhtna jahisektisooni, olles selle üks aktiivne liige. Metsas- ja jahilkäimine kuulub Aado igapäevategevuste hulka. Igaaastastel jahimeeste kokkutulekutel on ta osalenud aastaid Rakvere Jahindusklubi viktoriinivõistkonnas ning mitmelgi korral on võidetud esimene koht.

Aado on tõeline oma valla ja küla patrioot, kelle kaunis kodu Kurestikul on väärinud tunnustust 2004. ja 2006. aastal.

Miila külavanem Raigo Rebane rääkis, et Miila küla ajaloos on tegemist esimese nimelise pingiga. "Seni on igaüks ise endale kodus pingi seina äärde pannud," sõnas külavanem.

Kui Vinni vallas sündis mullu Eesti riigi aastapäeva tähistamise käigus mõte valda tegusatele inimestele sada nimelist pinki panna, hakkas Rebase sõnul idanema mõte ka Miila külasse nimeline pink panna.

"Ega meil mingit konkurssi ega konkurentsi polnudki, Aado on nii tähtis ja tuntud mees," kommenteeris Rebane valikut.

Aado Tõevere nentis, et pingi paigaldamist püüti tema eest küll salajas hoida, aga veidi enne pingi avamist sai ta asjast ikkagi teada. "Tegusaid inimesi on meie külas läbi aegade olnud, muidu küla ei elaks," lausus päevakangelane, kes lisas, et pingil on ruumi veel päris paljudele siltidele ning istumagi mahub pingile märksa rohkem kui üks inimene.

"Aga eks jalad on natuke kehvaks jäänud küll ja on tore, kui on koht, kus jalgu puhata," lausus Aado Tõevere.

Kui ta oli pildistamise tarbeks pool minutikest pingil istunud, krapsas mees püsti. "Aitab nüüd küll," sõnas Tõevere ja kamandas külarahva pidulauda.

Tagasi üles