/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2019/09/08/12541059t1h702e.jpg)
Rahvastikuminister Riina Solman tervitab tänasel vanavanemate päeval kõiki vanavanemaid ja vanavanavanemaid.
Rahvastikuministri tervitus vanavanemate päeva puhul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallid vanavanemad ja vanavanavanemad!
Täna on vanavanemate päev. Täna mõtlevad vanavanematele ka need, kes ehk igapäevaselt seda vähe teha jõuavad. Ometi on vanavanemad selline rikkus, mis toob meile naeratuse näole. Iga laps vajab vanemavanemaid ja vastupidi. Põlvkondadevaheline side rikastab, veel enam – see seob ühiskonda.
Õnnelikud on need, kellel vanaema ja vanaisa olemas on. Õnnelikud on need, kellel on oma lahkunud vanavanematest head mälestused. Kuid on ka selliseid lapsi, kes oma vanavanemaid ei tunne, ja selliseid eakaid, kel pole lapselapsi, kellele pai teha ja kallistusi jagada. Kuidas need osapooled omavahel kokku viia? Keegi ei peaks olema üksinda.
Vanavanemate roll laste kasvatamisel on oluline ja seda ka praegu, mil meil on vanemahüvitis, lapsehooldustasud ja isapuhkus. Vanavanemad on sageli need, kes võtavad oma hoolde nohuseks jäänud lasteaialapse ning tervitavad koduse toidu ja hoolega koolist tulevaid väikesi õpilasi.
Mul on hea meel, kui mõni eakas, kel oma lapselapsi pole või elavad need lihtsalt eemal, on leidnud endale noore pere, kelle lapsi hellitada ja hoida. See on hea mõlemale poolele – me kõik tahame ju tunda end vajalikuna, hoiutuna ja hoolituna.
Saame rahvana rõõmsad olla selle üle, et keskmine eluiga Eestis jätkuvalt kasvab ning enneaegsete surmade vähendamise ja terviseedendusega oleme Eestis hästi hakkama saanud.
Vanavanemate roll ühiskonnas on aastakümnetega muutunud. Tänapäeval elavad noored ja vanad pigem eraldi. Täiskasvanud laste ja nende vanemate suhted ei pruugi erinevate tegemiste ja väärtushinnangute tuules igapäevased olla. Kuid alati see suhtlus hoogustub, kui sünnib järgmine põlvkond – lapselapsed. Tihti muudavad just lapselapsed suhted perekonnas taas igapäevaselt lähedaseks ning vastastikku ollakse valmis üksteise erinevaid suhtumisi aktsepteerima. Kõigi ühine eesmärk – muuta uue põlvkonna elluastumine õnnelikuks – on ilus, ühendav ja tugev side. Just see põlvkondadevaheline side on meie rahva edasikestmise võti.
Nii nagu iga laps, on iga vanavanem, iga inimene, meie väikese rahvaarvu juures väärtus. Uuringud näitavad, et soovitud lastetust meie ühiskonnas peaaegu ei esine. Paraku on meil aina enam inimesi, kellest ei pruugi kunagi saada vanavanemaid. Üha enam on inimesi, kellel pole lapsi, mistõttu perepoliitikale ja peresõbraliku ühiskonna ehitamisele peame me mõtlema iga päev, et rahvana edasi minna.
Kõik inimesed soovivad anda oma panust ja olla vajatud. Küsimus on, kuidas teha nii, et kõigil oleksid tingimused lapse- ja peresõbralikus ühiskonnas oma koha leidmiseks, võimalused nii pereeluks kui samal ajal ka isiklikuks arenguks. Võimalusi vanematele ühiskonnaliikmetele aktiivseks seltsieluks on, kuid võimalusi, kus vanemad inimesed oleksid aktiivsesse ühiskonnaellu kaasatud ka tööelu osa pikendamise läbi, pigem napib.
Side vanema põlvkonnaga on äärmiselt oluline olukorras, kui teame, et kõige enam puudustkannatavad on meie ühiskonnas üksikud pensionärid. Vaesuses ja puuduses on raske rõõmus olla. Loomulikult peab riik tulema turvavõrgustikuga appi nõrgematele ja õnnetusse sattunutele, kuid peresidemeid ei saa riik asendada.
Meile eestlastele on kombeks olla omaette ja vahest ei kipu me ka liiga palju oma lähedal elavate inimestega suhtlema. Ehk tasub noorel perel enda ümber märgata teist poolt – äkki on just teie naabruses üksik vanainimene, kellest võiks saada teie pere laste nii-öelda kasuvanaema või -vanaisa? Head eakad, võib-olla viivad teid jalutuskäigud mööda kohalikust mänguväljakust? Kas märkate seal noori vanemaid koos oma pisikestega? Tehke omavahel juttu, võib-olla saate üksteise päevi põnevamaks ja tegusamaks muuta.
Meie eluiga pikeneb ja järjest sagedamini õnnestub elada kõrge eani ning suureneb ka nende inimeste osakaal, kel on võimalik olla vanaema-vanaisa, aga ka vanavanaema-vanavanaisa. Kasutagem siis seda võimalust koos aega veeta! Nii õpivad lapsed vanavanematelt ning see säilitab meie kulutuuri järjepidevust. Vähem oluline pole ka see, et lapselapsed õpetavad vanavanemaid – aitavad hoida neid endid nooruslikuma ja tegusamana ning aitavad hakkama saada moodsate tehnoloogiliste seadmetega. Teineteiselt on palju õppida!
Kallid vanavanemad ja tulevased vanavanemad! Soovin teile head tervist, elurõõmsat meelt ja häid suhteid oma laste ning lastelastega.
Head lapsed ja lapselapsed! Hoidke ja austage oma vanaemasid ja vanaisasid. Kuulake nende mõtteid, õppige nende kogemustest, olge lihtsalt koos.
Maailmarekord on seitse samaaegselt elavat põlvkonda.