Juhtkiri: prooviks või vähehaaval

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kui Facebookis jagati tervise arengu instituudi üritust “Septembris ei joo”, hakkas sellele kibekähku laikijaid kogunema. Teisisõnu: ettevõtmisest kuuldes jagas oma poolehoidu sellele vaid tundidega sadu inimesi, nüüdseks on neid, kellele kampaania meeldib 7700 (kui otsustada pöidlapildi järgi), kampaaniaga kaasa minna on avalikult tänaseks lubanud 2445 inimest.

Muidugi leidub neid, kes üleskutsest kuuldes kulmu kergitavad ja pead vangutavad, mõeldes: halloo, see nüüd küll midagi ei aita. Aga elutervem oleks mõelda nii, et kui võluvitsa nagunii pole, mis joomarluse maa pealt kaotaks, siis miks mitte teha tillukesi samme. Tasahaaval, pisut korraga. Seda enam, kui meenutada, mis juhtus hiljuti alkoholiaktsiisiga: naps on nüüd odavam ja selle järele võib minna enam-vähem üle tee. Lätti ei sõideta.

Loomulikult on masendav, et oleme jõudnud punkti, kus peab korraldama kampaaniaid, et kuu aega kainena vastu pidada, et avalikkus peab hakkama määrama kuupäevi, millal kaine olla ja millal pea selge olema ei pea. Jõud kaine ja terve olla peaks tulema ikka inimese seest.

Aga joomaprobleemid kimbutavad vähemalt sama palju juba elatanud inimesi. Ja selline kampaania neile juba naha alla ei poe, olgu see ükskõik kui hästi tehtud.

Peaasjalikult näikse kampaania olevat suunatud noortele. Kõigepealt on september kuu, mis tähendab just noorele põlvkonnale palju. Nii-öelda uue aasta algust. Suvi on läbi, sõbrad, uus elu, uus algus, enam ei joo! Siiski ka lastevanemaile, muide. Stopp! Te lastel algab kool. Või lasteaiaaeg. Veinid-grillid enam igaõhtused olla ei saa.

Teiseks maksab tähele panna suunamudijaid, kes end üles on andnud, lubades sel kuul mitte alkoholi pruukida. Kethi Uibomägi, Uudo Sepp, Paljas Porgand, Ardo Kaljuvee ... Ei ühtki vanema generatsiooni esindajat, ei Uno Loopi, ei Jaan Taltsi ... Mõistagi on viimased nimed vaid illustreeriv näide, ei midagi muud. Aga joomaprobleemid kimbutavad vähemalt sama palju juba elatanud inimesi. Ja selline kampaania neile juba naha alla ei poe, olgu see ükskõik kui hästi tehtud.

Ning lõpuks – aga see pole sugugi vähe oluline – on ilmselt ikka eelkõige noored need, kelle koosviibimisi vürtsitab üsna tingimata alkohol. Või veelgi ohtlikumad ained.

Niisiis, märgatagu kampaaniat “Septembris ei joo”. Facebookis, trükimeedias, tänavail. Iseasi, keda ja kui palju see kõnetab. Iseasi, keda ja kui palju aitab. Aga proovida maksab.

Tagasi üles