Eesti kaupade eksport oli juulis viimaste aastate kesiseim

Virnastatud metsamaterjal. Foto: Arvo Meeks

Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga kaks protsenti ja import suurenes viis protsenti, teatab statistikaamet

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66 protsenti.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid) väljavedu vähenes ligi poole võrra, kuid langust tasakaalustas ekspordi suurenemine teistes kaubagruppides. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes ligi 88 miljonit rohkem.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Läti (10%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, piim) ning Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad), puitu ja puittooteid (palgid, paberipuit). Eksport vähenes enim mineraalsete toodete väljaveo arvelt Saudi Araabiasse (46 miljonit eurot), suurenes aga Leetu (22 miljonit eurot), Taani (19 miljonit eurot) ja Lätti (16 miljonit eurot). Leetu veeti rohkem transpordivahendeid (sõiduautod) ning Taani ja Lätti mineraalseid tooteid.

Juulis eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ja mehaanilisi masinaid (10%). Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (125 miljonit eurot). Kõige enam suurenes transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (26 miljonit eurot) väljavedu.

Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 10 protsenti, samal ajal kui reeksport suurenes 16 protsenti. Kõnealuste kaupade väljaveo vähenemist mõjutas ka mineraalsete toodete väljavedu. Enim suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.

Kõige rohkem kaupu imporditi Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt, Leedust ja Venemaalt (kõigi osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Venemaalt mineraalseid tooteid. Kõige enam suurenes import Venemaalt (25 miljonit eurot), Rootsist (22 miljonit eurot) ja Soomest (20 miljonit eurot). Venemaalt suurenes enim mehaaniliste masinate (osad), Rootsist transpordivahendite ja Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja elektriseadmeid (mõlemaid 12%). Kõige enam suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete sissevedu (mõlemad 27 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu (22 miljonit eurot).