Eestis istutati eelmisel aastal rekordilised 33,3 miljonit puud

Metsa tuleb targalt majandada.

FOTO: Elmo Riig

Eelmisel aastal püstitati Eestis puude istutamisel viimase 10 aasta rekord. Eesti metsades istutati 33,3 miljonit taime. Neist 21,3 miljonit riigimetsas ja 12 miljonit erametsades.

Puude istutamisel on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel. Rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC toonitab, et Eesti kliimavööndis on metsade uuendamisel ja puidust toodete valmistamisel positiivne mõju kliimamuutuste leevendamiseks.

"Tänaste kliimaprobleemide peamine põhjustaja on tööstusrevolutsiooni käigus fossiilsetest maavaradest õhku paisatud süsinik. Just noored ja keskealised puistud kasvavad intensiivselt, sidudes atmosfäärist süsinikku," sõnas Eesti maaülikooli professor Veiko Uri. Teadlane rõhutas, et kliima ja süsinikusidumise seisukohast tuleks metsi kindlasti uuendada. "Kui asendame puiduga fossiilsetest materjalidest tehtavaid tooteid, näiteks eelistame puidust maju või mööblit betoonist ja plastmassist toodetele, on positiivne mõju keskkonnale veelgi suurem," ütles Uri.

2017. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 20,9 miljonit tonni. Suurima saastaja, elektri- ja soojatootmise järel, oli teisel kohal transpordivaldkond, mille osakaal kogu Eesti heitkogustest moodustas 11,7 protsenti (keskkonnaagentuur). 

"Süsinikneutraalsuse saavutamisel on metsadel ja puidust toodetel oluline roll," ütles TalTechi puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers. Teadlane lisas, et erinevalt fossiilsetest materjalidest on puit taastuv materjal, mis eritab isegi põletamisel viimase 100 aasta jooksul õhust kogutud süsinikku, mitte ei paiska õhku miljoneid aastaid tagasi maapõues kinni olnud süsinikku. "Puit on tänase maailma tulevikumaterjal, millest on võimalik toota lisaks majadele ja mööblile kangaid, arvutiekraane, autosid, pakendeid ning kasutada puidukeemiat toidu-, kosmeetika- ja ravimitööstuses," rääkis Kers puidu kasutusvaldkondadest. 

Rahvusvaheline IPCC kliimateadlaste raport toob välja, et Eesti kliimavöötmes on metsade raiumisel ja uute puude istutamisel positiivne mõju kliimamuutustele. Seda põhjusel, et eriti intensiivselt seovad õhust süsinikku noored, alles kasvavad puud. Juhul kui raiutud puudega asendada näiteks nafta- või betoonipõhiseid tooteid, on kasu keskkonnale suisa mitmekordne.

Eesti maismaast on pool kaetud metsaga. Looduskaitse all oleva metsa poolest on Eesti Euroopas esirinnas, sest kaitse all on veerand metsamaast.

Tagasi üles