Kiri: viimased tähelepanekud Moonaküla teeehitusest septembri esimesel nädalal

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Teatavasti kuulub suviste teetööde tegemise juurde ka teede kastmine (kui tolmab). Seda aga ei tehtud kordagi kolme kuu jooksul Põhja tänavas. Liiklus oli ennegi väga tihe, ja nüüdseks, mil ka Rakvere–Haljala maanteel toimuvad freesimistööd, on Põhja tänavast saanud transiitmaantee. Kuna tänav on asfalteerimata, on tolmupilv kogu aeg õhus. Milleks teha nii, nagu ette nähtud, kui saab ka odavamalt ja niisama? Mis need pensionärid ikka vinguvad? Ja las nad vinguvad. Nende töö on tehtud ja olgu parem vait, arvab härra Marko Torm.

Praegu, kui sajab aeg-ajalt vihma, on Moonakülas kohal ka kastmisauto, mis teeb oma tööd, nagu peab. Ime!? Huvitav, kust võeti nüüd välja see spetsiaalne auto ja leiti selleks raha, kui terve suvi seda ei tehtud. Nüüd, kui asi on suure kella küljes, tehakse nii mõndagi, nagu peab, aga eelmised kolm kuud on ajalugu ja edasikaebamisele ei kuulu. Põhja tänava inimesed on justkui teisest sordist. Vigade parandus käib väga aeglaselt ja vaevaliselt, kui üldse. Väga palju on veel teha. Need paarkümmend inimest, kes enne allkirja andsid, et edasi kaevata, ei ole nagu keegi ja nende arvamus ei loe mitte midagi. Kuidas nii?

Kui ükskord saab Põhja tänava sõidutee lõpuni asfalteeritud, siis on suur probleem tiheda liikluse piirkiirus ja niinimetatud lamavad politseinikud. Kes need paigaldab ja millal? Neid oleks vaja vähemalt neli-viis tükki. Liiklustihedus Põhja tänaval on tööpäevadel 230–280 autot ööpäevas. Autosõitjatest on viiendik Moonaküla inimesed, ülejäänud on läbisõitjad. Milline liiklusmärk paigaldada?