Õpilased Liisa ja Miina, kes tunnevad pärimust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rakvere gümnaasiumi õpilased Miina Roost ja Liisa Lehtpuu on korralike rahvaluuleteadmistega.
Rakvere gümnaasiumi õpilased Miina Roost ja Liisa Lehtpuu on korralike rahvaluuleteadmistega. Foto: Meelis Meilbaum

Miina Roost ja Liisa Lehtpuu võivad end pidada omavanuste seas eesti rahvapärimuse tundmises julgelt küll kõige targemaks. Rakvere gümnaasiumi abiturientidele tõid üleeestilisel rahvaluuleolümpiaadil edu uurimused Kreutzwaldi teostes esinevatest värvidest ja Vanapaganast eesti ilukirjanduses.

Kui võtate korraks aega, et mõelda, millist värvi on kasutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald “Eesti rahva ennemuistsetes juttudes” kõige rohkem ja mida selle värviga tähistanud, mida te siis pakuksite? Miina Roost teab. Tema oli see, kes nägi kuulutust, et Tartu ülikoolis toimub rahvaluule­olümpiaad, ja käis oma sõbrannale Liisa Lehtpuule välja idee sellest osa võtta. Üheskoos pöördusid nad oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Reet Bobõlski poole, et ta neid juhendaks, ja õpetaja oli rõõmuga nõus.

Miina Roost otsustas uurida värvide esinemist Viru lauliku juttudes. Ta nentis, et kõige rohkem on loomulikult valget ja musta. “Must iseloomustab tavaliselt halbu asju. Nõiutud loomi näiteks,” lausus Roost. Valgel on aga tema sõnutsi valguse tähendus. “Palju võrreldi ka valget mustaga ja rõhutati seda võrdlust iluga seoses,” sõnas Roost.

Tagasi üles