Meemüüja: mõni päev läheb paarkümmend purki, teisel mitte ühtegi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Endel Vaimel müüb mett Rakvere – Väike-Maarja tee ääres.
Endel Vaimel müüb mett Rakvere – Väike-Maarja tee ääres. Foto: Vladislav Musakko

Rakvere – Väike-Maarja tee ääres müüb oma poja hobitalust pärit mett Endel Vaimel.

Tänavune meeaasta on Vaimeli sõnul "kolhoosniku keskmine". "Kuum ja kuiv suvi asja ei riku, mesilastel on heast korjeaastast omad arusaamad," lausus Endel Vaimel. "Mesilane leiab ikka, mida korjata. Näiteks põdrakanep on meie kandis hästi levinud ja see tundub mesilastele sobivat."

Vaimel lausus, et kui keegi müüb "rapsimett" või "pärnaõiemett", siis tuleb pakkumisse suhtuda kaine talupojamõistusega. "Keegi ei saa mesilasi kamandada, nemad lähevad sinna, kuhu ise heaks peavad. Kui tarud ongi rapsipõllu kõrval või pärnapuude all, ei saa veel garanteerida, et mesilinnud ainult neilt õitelt mett koguvad."

Vaimel rääkis, et meemüük maanteeääres on talle pigem ajaviitmise vorm, aga väike teenistus tuleb muidugi ka. "Olen invaliid ja mina ise mesilastega ei tegele, poeg kamandab," ütles ta. "Mesilaste juures peavad käed-jalad terved olema, aga mul jääb natuke vajaka, ja sestap on mulle müügitöö just paras. Äri on selline suhteline: mõnikord, eriti enne palgapäeva, istun siin terve päeva nii ära, et ei müü ühtki purki. Teinekord jälle on paarkümmend ostuhuvilist."

Endel Veimel lausus veel, et hobitalu mett müües saab ta iseenda ja klientide vastu ausaks jääda. "Petad korra ja siin teeotsas ei peatu enam keegi," teadis ta rääkida.

Tagasi üles