Jõulud ei ole eriline aeg mitte ainult inimeste südametele, vaid ka pere rahakotile. Kaupmehed otsivad nutikaid reklaamivõtteid, et müüki kasvatada, ning inimesed on valmis tegema kõik, et lähedaste ja endagi pühad meeleolukalt veeta.
Pühadekulud ja pere rahakott
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembrikuu kulutuste osakaalu pere väljaminekutes peegeldab ilmekalt kaardiga makstud summade kasv. Viimaste aastate madalseis jõulukuises tarbimises jäi aastasse 2008, kui detsembris tehtud kaardikulutused suurenesid võrreldes novembriga 16 protsendipunkti. Mullune viiendiku suurune kasv näitas aga suuremat optimismi.
Tänavuse jõulukuu juhatasid sisse kogu aasta vältel kosunud eratarbimine ja kaardimaksete kasv – oktoobris maksti kaardiga kolmandiku võrra enam kui jaanuaris. Tõenäoliselt kasutavad Eesti inimesed tänavu jõulupühade kulutuste eest maksmiseks kaarti enam kui kunagi varem.
Ka Eesti pered on mõjutatud trendidest, mis sel aastal valitsevad pühade eel kogu Euroopas. Audiitorfirma Deloitte jõuluuuring näitab, et kulutuste planeerimist mõjutab ebakindlus riigi majanduse käekäigu pärast ning varasemates uuringutes peegeldunud optimism tuleviku suhtes on asendumas ettevaatuse ja murega – enam kui kuus kümnest Euroopa tarbijast kardab, et nende kodumaa majandust ootab ees langus.
57% Euroopa tarbijatest kavatseb kulutada jõulukinkidele tavapärasest vähem, 54% teha kinke varasemast väiksemale arvule inimestele ning 65% kavandab jõuluostud teha soodusmüükidelt. Ligi pooled otsivad soodsamaid pakkumisi ja võrdlevad kaupade hindu eri kauplustes. Kõige enam püütakse kokku hoida kinkide pealt – söökide ja pühade meelelahutuse pealt tarbijad säästa ei soovi.
Nii võib öelda, et ka meie naabrid mujal Euroopas loevad kõrgemast sissetulekust hoolimata sarnaselt meiega raha väga hoolikalt. Keerukas majandusolukorras otsivad tarbijad parima kvaliteediga ja parimat toodet võimalikult soodsama hinnaga. Laenuraha jõuluostudeks kasutada ei soovita – pigem näpistatakse kingiraha säästukontolt või loodetakse jõulupreemia peale. Kuna inimesed kardavad kriisi süvenemist ning taas on tekkimas hirm töötajäämise ees, võivad kulud kokkuvõttes osutuda plaanitust tagasihoidlikumaks.
Pühadeostude planeerimisel tasub kindlasti meeles pidada, et ostunimekiri muudab poes veedetud aja tulemuslikumaks. See aitab vältida kiusatust kulutada plaanitust enam ja ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja. Ka tasub jõuluostud teha aegsasti, mitte tormata poodi viimasel hetkel, kui hinnad on kõige soolasemad ja poodides tunglemas rahvamassid.
Eurooplased ootavad kingikotist kõige sagedamini raamatuid või raha ning üsna paljud kavatsevad niisuguseid kinke ka teha. Väga sageli võib Euroopa inimene kingipakist leida kosmeetikatooteid või lõhnaõlisid. Lisaks ilutoodetele on huvi tõusmas massaaži, SPA-hoolduste jms kinkekaartide vastu, mis võimaldavad kingisaajal võtta aega endale. Süvenemas on trend teha lastele harivaid kinke – raamatuid, puslesid ja lauamänge – paljude vanemate hinnangul on õppima innustamine muutumas praeguses ebakindlas maailmas üha olulisemaks. Teismelistele kingitakse kõige sagedamini videomänge, raamatuid ja raha. Noorte inimeste seas on kasvanud ka nende hulk, kes sooviksid saada innovaatilisi tehnikatooteid, nagu tahvelarvutid või nutitelefonid.
Mõistlik on soetada jõulukaubad oma säästude eest vastavalt tegelikele võimalustele ning arvestada eelarvet tehes jaanuaris tasumist ootavate arvetega. Makstes pühadekaupade eest krediitkaardiga, tuleb arvestada, milline on kauba hinnale lisanduv intressikulu. Samuti tasub hoolikalt jälgida krediidilimiidi kasutamist, et krediidi tagasimaksed rahaprobleeme ei tekitaks.
Internetis jõuluostude tegemine on mugav, eriti kiire elutempoga inimestele – arvutis ei ole järjekordasid ega tunglevaid rahvahulki, ülevaade kaupadest on aga põhjalik. Sama meelt on ka Euroopa tarbija mujal – pea pooled Deloitte’i küsitlusele vastanuist kasutavad kinkide leidmisel nii tavalisi kui veebipoode. Üks kolmest inimesest kavatseb interneti vahendusel kinke ka osta.
Kõike seda arvestades on loomulik, et internetimüük kasvab nii mujal kui siinmail, ent internetis ostusid tehes tuleb hoolikalt silmas pidada turvareegleid ning eelistada tuntud kauplusi ja kaubamärke. Samuti tuleb arvestada sellega, et tellitud pakk ikka õigeks ajaks kohale jõuaks.
Kõige tähtsam on meeles pidada seda, et kinke tuleb teha südamest ja rõõmuga, mitte süü- või kohusetundest kellegi ees, kes tegelikult lähedaste pereliikmete või sõprade sekka ei kuulugi.
Kui kingisaajate ring on laiem, tasub omavahel kokku leppida, et tehakse kas loosipakke või otsustatakse näiteks kinkida ainult lastele.
Ja lõpuks hea ja aegumatu nõuanne: kingitus, mis kinkijale ja kingisaajale aastateks meelde jääb, on enda kätega valmistatud või hoopis südamest tulnud heategu.