Vastukaja: mis on eesmärk?

Lauri Lokko

FOTO: Erakogu

Samal teemal: Veiki Ojaperv, “Hüdroelektrijaama tulevik tundub tume” 13. septembri Virumaa Teatajas

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestis käivad asjad praegu umbes seda rada pidi, et paise juurde ehitada ei tohi ning hüdroenergia tootmisrajatisi üritatakse iga hinnaga lammutada. Meie keskkonnakaitsjad väidavad, et hüdroenergia osatähtsus üldises energiabilansis on Eestis väga väike, mis tegelikult nii ka on, kuid kas saab ikka väita, et see pole üldse oluline? Möödunud nädala Postimehes sattusid kõrvuti kaks huvitavat hüdroenergiateemalist artiklit. Üks räägib vägikaikaveost Kunda hüdroelektrijaama pärast, teine uudis tuleb Türgist, kus uputatakse 3000 elanikuga linn, et hüdroenergiat toota.

Virumaa Teataja artikli teevad huvitavaks kaks väidet (ajalehes kirja pandu võib olla väheke moonutatud ...). Kui siiski oletada, et need on õiged, tekib järgnev arutelukoht: kõigepealt olevat Generaator AS-i juhataja Jan Niilo öelnud, et paisutuse likvideerimisel vabaneb vaid mõnesajameetrine jõelõik, mis aitaks kaasa kalastiku taastootmisele. (Vaatasime hüdrotehniku pilguga üle – väide oli õige.)

Tagasi üles