Porkuni vennatapulahingu aastapäeval kõnelesid lood

75 aasta möödumist vennatapulahingust meenutati Vistla memoriaalis leinatalituse ja pärgade asetamisega. Foto: Ain Liiva

Läinud laupäeval möödus 75 aastat sellest traagilisest päevast, mil Porkuni väljadel sattusid vastamisi Vene ja Saksa mundris eesti mehed. Ühel neist meestest oli võimalus aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil jutustada lühidalt oma lugu.

Selle loo jutustamiseks kasutas ta Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi abi, kes konverentsile kogunenutele näitas 1938. aastal Narvas tehtud fotot ja tutvustas fotol kujutatud isikuid. “Siin on minu vanaema, kes oli Kreenholmi kangur, ja minu vanaisa. Vanaisa kõrval on noormees, kes puhkab Vistla ühishauas, ja täna (21. septembril – toim.) on tema viimane elupäev,” kõneles Aleksejev oma onust.

Aleksejev rääkis, et kui sõda algas ja onu mobiliseeriti, oli vanaisa lohutanud abikaasat ning öelnud, et Eesti leegion on selline paraadüksus, mida lahingusse ei saadeta. “Ma ei tea, kas vanaema teda uskus või mitte, aga ise ta seda juttu kindlasti ei uskunud, sest ta oli sõda näinud,” märkis Aleksejev.