Inimtekkelised paisud Kunda jõel on ajast ja arust

Ants Tull

FOTO: Tartu Ülikool

Samal teemal: Veiki Ojaperv, “Hüdroelektrijaama tulevik tundub tume” 13. septembri Virumaa Teatajas Lauri Lokko, “Mis on eesmärk?” 19. septembri Virumaa Teatajas

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Erinevalt teistest elusorganismidest on inimesed võimelised mõtlema välja enesehävituslikke ideid ja neid teostama. Kuna ideed sünnivad eri eluvaldkondade esindajate peas, on need väga seinast seina ja omavahel vastuolus. Kas tõesti mõtete erinevus rikastab või on lood mõnikord tegelikkuses vastupidi?

Tants ja trall Kunda jõe paisude ümber käib juba aastakümneid, aga lahendusi, kuidas jõge koomast (jões leiduvad väärtuslikud elupaigad on paisude tõttu hakitud) taas elustada, napib. Nimelt on jõgi koomas olnud üle 123 aasta, alates ajast, mil veekogu lõigati jõhkralt läbi inimese rajatud paisuga. Ehkki hüdroelektrijaamal oli toona tähtis roll tsemenditehase töös, puudus siiski sügavam arusaam, kuidas kunstlik moodustis jõeelustikule tervikuna mõjub.

Tagasi üles