Õpihimuliste täiskasvanute kool on hädavajalik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Võimalus, et Rakvere täiskasvanute gümnaasium paneb oma uksed kinni ja õpilastest saavad ametikooli õppurid, paneb täiskasvanud õppijad muretsema.
Võimalus, et Rakvere täiskasvanute gümnaasium paneb oma uksed kinni ja õpilastest saavad ametikooli õppurid, paneb täiskasvanud õppijad muretsema. Foto: Vladislav Musakko

Võimalus, et Rakvere täiskasvanute gümnaasium paneb oma uksed kinni ja õpilastest saavad ametikooli õppurid, paneb täiskasvanud õppijad muretsema. Nad on kahel korral kutsunud linnavalitsuse esindajaid endaga laua taha, et nood kuulaks nende kartusi, püüaks neid kaasata, mõistaks nende isiklikke lugusid. Sellest, mis viis nad koolist ja tõi õppimise juurde tagasi.

Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste lood on isiklikud ja eripalgelised. Üks motiiv on neis siiski korduv: see kool on valitud põhjusel, et eelmises läks raskeks.

Laura (22) lõpetas väikese põhikooli. “Ma isegi ei tea, kas see oli lollus, aga otsustasin tööle minna,” lausub ta. Mida kaugemale aeg tiksus, seda kindlamalt ta mõistis, et põhikooliharidusega pole palju peale hakata. Täiskasvanute gümnaasiumi süsteem sobis talle nagu valatult: ta pole kunagi suutnud istuda ja õppida esmaspäevast reedeni kellast kellani. Täiskasvanute koolis mõistis ta ruttu: õpetajad on arusaajad ja mõistlikud, nad lasevad õppida. Soomes töötaval neiul on ka endal õpitahe. “Olen rahul. Siin on tööd palju, aga ma soovin seda teha,” nendib Laura. Neiu, kellele kevadel ulatatakse gümnaasiumi lõputunnistus, ohkab kergendatult: uues majas uuesti harjumine oleks keeruline.

Tagasi üles