/nginx/o/2019/09/27/12602217t1h0d13.jpg)
Istume Mohammadiga (39) eesti keele tunnis. Tänane teema on arsti juures: perearst, pea valutab, selg valutab ja muud väljendid. Mohammad ütleb, et ta süda valutab. Pole ka imestada, kui tema pääsemise lugu kuuled.
Tellijale
Kolumn: ma armastan moslemit, 6. lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Käisin Süürias koolis, olin paHHa poiss. (Et araabia keeles on kolm eri h-d, kõlab sõna “paha”, nagu hingaks lahtise suuga peegli peale.) Õppida ma ei viitsinud, jalgpall oli kõige tähtsam. Kord kaklesin endast vanema poisiga, ma lõin ta käeluu katki. Sain karistada: kooli direktor peksis kooli ees kepiga mu jalataldu. Oli väga valus ja häbi ning mind visati koolist välja. Kartsin, et saan ka emalt peksa. Isa hoidis mind väga, kuid ta oli väga õnnetu sellise poja üle. Isa soovis mulle parimat, aga mina ei kuulanud teda ... Kahjuks! Peale viiendat klassi läksin tööle, onu võttis mind enda juurde restoranikööki. Söögitegemine meeldis mulle kohe. Ja meeldib siiani. (Praegu töötab Mohammad Rakveres pagarina.)