Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2011/12/22/887142t1hba42.jpg)
Lehtse ja ümbruskonna külade keskus on kultuurimaja, kus tegutsevad ringid ja seltsid, käivad õpilased koolitunnis, korraldatakse pidusid ja üritusi, aga peetakse ka sünnipäevi ja koosolekuid ning pulmigi.
Leelo Jürimaa, Lehtse kultuurimaja direktor ja maja hing, nagu kohalikud teda nimetavad, teeb kultuurimajas ringkäigu. Seal on suur saal ning mitu väiksemat, ruumikas fuajee, ruumid mitmesugusteks tegevusteks, kohvik – kõik on väga hubane ja mõnus. “Mööbel on meil tegelikult täiesti kolhoosiaegne, osaliselt kokku laenatud,” märkis Jürimaa. Kuid see on korda tehtud ning sobib kenasti interjööriga.
Jõuludele omaselt on maja väga maitsekalt kaunistatud ning mängib ajakohane muusika. Leelo Jürimaa sõnul tehti mõni aasta tagasi põhjalik remont ning ehitati välja ka teine korrus. “Enne oli ainult suur saal, olime siia teinud ka baari, oli lihtsalt kattevõrguga eraldatud. Igavene kihvt koobas oli,” meenutas Jürimaa. Kui nüüd on olemas head riietumistingimused ja korralikud WCd, siis kunagi tuli seista pikkades kempsusabades. Ning direktori kabinet oli sedavõrd pisike, et sinna mahtus vaid üks tool, ning kui tuli külalisi, tõusis Jürimaagi püsti, sest kuidas sa inimesega ikka nii suhtled, et üks istub, teine seisab.
Inimesed astuvad kultuurimajja sisse igal ajal. “Hommikul kella kümnest oleme siin,” sõnas Jürimaa, kellele lisaks on tööl veel kaks majaperenaist. Tegevus jätkub hiliste õhtutundideni. Ka selleks, et lihtsalt tassike kohvi juua, saavad kohalikud kultuurimajja sisse põigata, sest seda pakutakse lahkesti ja kohvikut ju alevikus ei ole.
Väga populaarseks on saanud pinksipühapäevad, mis toimuvad kord kuus. “Need on kestnud juba kümme aastat, pinksimängu tarbeks oleme viis lauda muretsenud,” rääkis Jürimaa. Tema sõnul mängivad lauatennist Lehtses ka tugevad tegijad, kellest on saanud vabariigi edetabeli esiotsa mehed.
“Meil on väga hea suur saal, kus tantsida. Mahuvad lauad ning tantsuruumi jääb küll ja veel. Peod toimuvad ikka kord kuus,” kõneles Leelo Jürimaa. Peole ei tulda mitte ainult Lehtsest ja selle ümbrusest, vaid ka kaugemalt, näiteks Järvamaalt Amblast ja Aravetelt. Muidugi on saal sobiv koht ka sportimiseks.
Väga aktiivne on eakate klubi. “Igal nädalal käin Lehtse kultuurimajas, meil on klubi Ehavalgus. See on eakamate inimeste klubi, aga sinna on kõik oodatud. Kõik saavad ükskord sellisteks nagu meie. Varem, kui meid oli rohkem, siis oli meil suisa laulukoor,” rääkis Lehtse kandis asuva Läste küla elanik Eva-Maria Vijar.
Klubi Ehavalgus president Tiiu Kaasik ütles, et toimuvad teemakesksed kohtumised, kutsutakse külalisi, lauldakse, räägitakse lihtsalt juttu ja tuntakse end hästi, suvel käiakse ekskursioonidel ja väljasõitudel.
Palju kasutavad kultuurikeskust noored. Kultuurimajas toimuvad õpilaste kehalise kasvatuse tunnid, kuid veedetakse ka vaba aega – noortekeskust Lehtses ei ole.
Lehtsest kaugemal on tuntust kogunud Lehtse kammerkoor. Võimekate inimeste kaasabil on valminud mitu lavastust, tänavu sai mänguküpseks Jara Beneši revüü-operett “Haljal aasal”.
“Ülemise korruse saalis toimuvad sünnipäevad, koosolekud, seda kasutavad seltsid – olgu siis talunike või jahimeeste omad,” jutustas Leelo Jürimaa. Vajadusel kasutatakse kultuurimaja ruume pulmade pidamiseks, samuti lahkunute ärasaatmiseks.
Palju üritusi korraldatakse ka nii-öelda projektipõhiselt ja vastavalt vajadusele. “Teeme asju ikka koos ja ühiselt,” sõnas Jürimaa, viidates seltsidele ja koolile.
“Lehtses ei ole kultuurielu kindlasti välja surnud,” rõhutas Jürimaa.
Praegu on detsember ning jõuluaeg on ikka teistsugune. Maja kaunistamine ise võttis aega paar nädalat. Jõuluvana käib usinalt ringi. “Jõuluüritused algasid juba detsembri esimeses pooles ja lõpevad kolmekuningapäevaga,” sõnas Jürimaa.
Teisipäeval Lehtses küll parajasti ühtegi jõuluüritust ei olnud, kuid jõulupeod olid kohe-kohe ukse ees.
Leelo Jürimaa asus Lehtse kultuurimajja tööle juba 1980. aastal pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist ja on sinna jäänud. “Tulin pikale praktikale ja siia ma jäingi,” meenutas Jürimaa.
Kultuurimaja töötajad teevad ise kõike – kui vaja, parandavad ka mööblit.