Uudishimulikud hallhülged lasevad ennast huvilistel meelsasti jälgida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hülged on väga uudishimulikud loomad, kes tulevad inimesi võimalusel uudistama. Siiski hoiavad nad kerget distantsi.
Hülged on väga uudishimulikud loomad, kes tulevad inimesi võimalusel uudistama. Siiski hoiavad nad kerget distantsi. Foto: Lennart Lennuk/Eesti Loodusmuuseum

Hoolimata varasügisesest külmast tuulest ja mässulisest merest tuleb meie paati innukalt uudistama 20–30 väikest halli pead, nende poole on omakorda suunatud kümmekond binoklit. Nii see hülgevaatlus käib – kes keda jälgib.

Igal aastal kesksuvest varasügiseni korraldab Prangli Travel Läänemerel Kaberneeme sadamast algavaid hülgevaatlusretki. Sedapuhku oli hobivaatlejaid paadi peale tulnud kümmekond. Et reis vaikuses ja oma mõtetes uidates ei mööduks, oli meiega kaasas giid Triin. Paat sadamast edukalt lahti harutatud ja suund põhja poole võetud, tutvustab Triin rühmale sõjaplaani. Peame hüljeste nägemiseks jõudma Malusi saartele, mis asuvad kuue-seitsme kilomeetri kaugusel Kaberneeme sadamast.

Saare lähistele sõitmiseks kuluva kolmveerandtunni sisustab Triin juttudega ranniku- ja saareeestlaste ajaloost. Nimelt olid peaaegu kõik Kaberneeme läheduses asuvad saared ülemöödunud sajandi keskpaigas tihedalt asustatud. Pisikeselt Rohusi saarelt, mille pindala vaevu kümne hektarini küündib, ei puudunud omal ajal ka kõrts. “Selle kandi inimesed elasid kohati palju paremini kui mandrieestlased, kuna nad olid mõisnike valvsa pilgu alt eemal,” räägib Triin.

Tagasi üles