Põllumeeste pingutused kandsid vilja, kuid hea saagiaasta varjupooleks on hinnalangus

Statistikaameti värsketel andmetel ulatub tänavu koristatud teraviljasaak 1,56 miljoni tonnini. Tänavune keskmine teravilja saagikus ületab seni parimat, 2015. aastat ligi kahe protsendi võrra.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Põllumehed suutsid sellel aastal seljatada kolm aastat kestnud mõõnaperioodi põllukultuuride kasvatuses. 

Statistikaameti värsketel andmetel ulatub tänavu koristatud teraviljasaak 1,56 miljoni tonnini. Tänavune keskmine teravilja saagikus ületab seni parimat, 2015. aastat ligi kahe protsendi võrra.

"Möödunud aasta suure põua tõttu tekkinud keeruline olukord ja sellele eelnenud veel kaks rasket aastat panid meie põllumehed möödunud aastal palju pingutama ja võtma ka märkimisväärselt suuremaid riske – tavapärasest oluliselt rohkem külvati talivilja, mis on pannud aluse ka selle aasta heale saagile," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Möödunud aastal riigilt saadud 20 miljoni euro suurune laen ja aastate jooksul kuhjunud võlad tarnijate ees tahavad koos intressidega tagasi maksmist, mistõttu oleks veel üks halb aasta olnud meie põllumajandusettevõtetele väga tõsiseks väljakutseks," rõhutas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul oli tänavune koristushooaeg väga pingeline ja põllumehed väärivad siirast kiitust. Hea saagiaasta varjupooleks on aga viljaturul toimunud hinnalangus, mis tavaliselt käib paratamatult kõrge saagiga kaasas. Nisu hind on augustis-septembris võrreldes möödunud aasta sama ajaga langenud umbes 10–15 protsenti, rukki hind aga lausa kolmandiku võrra.

Möödunud aasta oli põua tõttu taimekasvatussektorile sedavõrd nigel, et praeguse aasta saak sellega võrdlust ei kannata. Taimekasvatajatele olid keerulised ka madala saagikusega 2016. aasta ja liigniiske 2017. aasta.

Sellel aastal oli talivilja osakaal tavapärasest tunduvalt suurem. Möödunud aastal sai vili põua tõttu kiiresti koristatud ning sügis oli talivilja külvamiseks soodne. Talivilja osakaal ulatus tänavu teravilja kogupinnast koguni 46 protsendini, samas kui möödunud aastal oli talivilja osatähtsus vaid 28 protsenti ja 2015. aastal 34 protsenti. Võrreldes 2015. aastaga oli taliteravilja kogupind tänavu 1,4 korda suurem. Talivilja keskmine saagikus on reeglina oluliselt suurem kui suvivilja saagikus.

Tänavune aasta polnud kahjuks kõikidele Eesti piirkondadele ühtlaselt hea. Põllumeeste hinnangul jääb tänavu saak keskmisest väiksemaks Ida-Virumaal ja ka Lääne-Virumaa mõnes piirkonnas.

Viimaste nädalate pidevate vihmade tõttu ei ole saagikoristus Eestis veel lõppenud.

Tagasi üles