Sihtasutus Postimehe Fond teeb laupäeval algust ajakirjanduskooliga, mille esimesel kursusel asub Eesti parimate meediakoolitajate ja ajakirjanike käe all meediaalaseid teadmisi omandama 30 õppurit. Täna koguneti, et omavahel tuttavaks saada.
Galerii: Postimehe ajakirjanduskooli esimene kursus alustab õpinguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkolo sõnul saab vaid rõõmu tunda, et nii palju inimesi tunneb ajakirjanduskooli vastu huvi. "See näitab, et kursus on vajalik ja oodatud. Koolitusele tuleb väga erineva taustaga inimesi, mis teeb kindlasti üheskoos õppimise huvitavamaks nii koolitajatele kui ka teistele osalejatele. Osalejad tunduvad olevat täis indu meediat õppida ning usun, et nii mõnigi neist leiab juba kevadel tee ajakirjandusse," märkis Nikkolo.
Pool aastat vältava kursuse kava on kokku pandud Postimehe toimetuse ja tunnustatud meediaõppejõudude Mart Raudsaare ja Priit Hõbemäe mõtete põhjal. See hõlmab teemasid alates lugude kirjutamisest kuni meediamaailma suundumusteni. Eesmärk on avada iga teemat võimalikult mitmekülgselt. Osalema olid oodatud inimesed, kes pole õppinud ülikoolis ajakirjandust ega töötanud meediaväljaandes, küll aga on juba saanud töö- ja elukogemust muudel erialadel.
Koolitajad on nii Postimehe toimetuse inimesed kui ka teised kogenud meediakoolitajad. Kursusel on loenguid, praktilisi harjutusi klassiruumis ja ülesandeid kodus lahendamiseks, et teadmisi kinnistada. Lisaks on osalejatel võimalus tulla päevaks toimetusse praktikapäevale. Kursus toimub valdavalt laupäeviti ja üle nädala.
Postimehe peatoimetaja Peeter Helme sõnul aitab ajakirjanik lugejatel mõista ja mõtestada maailma. "Ajal, mil infot tuleb uksest ja aknast, meile söödetakse ette pooltõdesid või suisa eksitatakse valefaktidega, on väga oluline ajakirjaniku töö. Tema aitab lugejal selles virvarris selgust luua, leiab olulise, näitab erinevaid vaatenurki. Ajakirjanduse missioon on muuta maailm paremaks," ütles Helme.
Nikkolo lisas, et ajakirjanikuks saamiseks ei pea tingimata olema ülikoolis meediat õppinud, kuid kogenud ajakirjanike käe all nelja-viie kuu vältel saadud praktika on hädavajalik. "Teistelt erialadelt ajakirjandusse tulnud inimeste suur väärtus seisneb selles, et neil on eksperditeadmised ja allikad kindlas valdkonnas, mis tähendab, et neil on märkimisväärne eelis reporteri ees, kes alles peab end hakkama teemaga kurssi viima. Usun, et jagub inimesi, kes mõtlevad tööst ajakirjanduses, soovivad sellest rohkem teada saada ning proovida kirjutamist. Postimehe ajakirjanduskool pakub selleks suurepärase võimaluse," märkis Nikkolo.
Tema sõnul arvestas Postimees kursuse kokkupanekul, et koolituse läbinu mõistaks, kuidas toimetuses töö käib, mida ajakirjanikult oodatakse ja kuidas lugusid kirjutatakse. "Muidugi ei ole keegi kursuse lõpus nii-öelda valmis ajakirjanik, küll aga peaks see andma hea stardipositsiooni, et huvi korral meedias tööle kandideerida," lisas Nikkolo.
Programmi läbinu saab ülevaate meediatrendidest nii Eestis kui ka mujal maailmas ja teab, kuidas toimetus töötab; teab, kuidas kirjutada uudist, olemus- ja arvamuslugu ning teha intervjuusid; mõistab sotsiaalmeedia olulisust ja oskab seda töös paremini kasutada; mõistab hea pressifoto ja -video tähtsust ning valmimise protsessi; teab, kuidas lugu planeerida erinevatele platvormidele ja oskab kasutada lugude rikastamiseks lihtsamaid tööriistu.
Sihtasutuse Postimehe Fond on asutanud Baltimaade suurim meediakontsern Postimees Grupp AS, et toetada ja edendada ajakirjandusharidust.